Diclofenac, mida inimesed geeli kujul ka naha peale määrivad, on üks nendest ühenditest, mis veekogudesse kuhjub. Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson ütles, et ravimijäägid jõuavad inimest ümbritsevasse keskkonda läbi pinnase või reovee kaudu.

"Kui me mingisuguse tableti sisse võtame, siis ega ta meie kehas tihtipeale ära ei lagune ja satub siis reoveesüsteemi ja reoveesüsteemist ta satub reoveepuhastisse ja reoveepuhastid meil otseselt ravimijääke reoveest ei eemalda. Nii nad võivad selle puhasti läbida ja meid ümbritsevasse keskkonda sattuda," selgitas Tenson.

Veekogudest omakorda võib ravimijääke sattuda ka joogivette.  

"Kui neid seal palju on, siis need ravimijäägi probleemid tulevad inimesele tegelikult ju tagasi, näiteks selle kaudu, et on selekteeritud välja mingid antibiootikumiresistentsed bakterid, kes siis inimesele külge hakkavad," lisas Tenson.

Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Raili Kärmase sõnul reovees ravimijääke Eestis tõepoolest on, kuid tunduvalt vähem võrreldes teistes Euroopa riikides. Seda kinnitab ka Tenson viidates, et Eesti on Euroopas inimese kohta üks väiksemaid antibiootikumide tarvitajaid.

"Aga see muidugi ei tähenda seda, et seal, kus probleemid ei ole veel suureks läinud, et seal midagi tegema ei peaks. Me peame ka Eesti jaoks selle strateegia korralikult läbi mõtlema, et me saaksime olemasolevat olukorda hoida, enne kui me saame aru, et me mingisuguse suure probleemi sees oleme," ütles Tenson.

Nii on Tensoni sõnul arenguruumi näiteks reoveesette ja vedelsõnniku kasutamisel põllumajanduses. Reoveesette ringlussesse võtmiseks peab seda ka praegu komposteerima ehk settest tuleb eemaldada kahjulikud ained, et reoveesette koostis oleks tervisele ohutu.

Vedelsõnnikut aga, mis sama moodi võib sisaldada antibiootikumijääke, kui loomale on ravimeid antud, kasutamiseks kuidagi ümber töötlema ei pea. Samas näitab Eesti teadlaste uuring, et töötlemata vedelsõnniku kasutamine viib keskkonda rohkem antibiootikumijääke kui töödeldud reoveesette kasutamine.

Tuginedes eelnenud uuringule on ka vee-ettevõtete liidus koostamisel oleva jäätmekava 2022-2028 eelnõusse teinud ettepaneku üle vaadata praegu kehtivad piirnormid. Ehk kui näiteks on soov reoveesetet põllumajanduses senisest rohkem kasutada, kas siis praegu kehtestatud piirnormid on teaduslikult põhjendatud?

"Eelkõige tuleks üle vaadatagi raskmetallide piirnormid, mis täna meie hinnangul ei põhine teadusuuringutel. Tuleks hinnata täpsemalt raskmetallide levikut ja nende teekonda, et kust tegelikult raskmetallid meil keskkonda jõuavad ja missugused peaksid olema need piirnormid just reoveesettele," ütles Kärmas.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais ütles, et piirnormid peavad tagama selle, et ringlusse võetav reoveesete oleks ohutu ja kvaliteetne.

"Meie eesmärk on kindlasti vaadata üle, kuidas see reoveesete tagasi ringlusse saaks ja seda siis sellistel turvalisetel ja kontrollitud tingimustel. Ja ei ole ka välistatud, et kuigi siin on päris palju uuringuid juba tehtud, et vajalik on veel näiteks täiendavaid uuringuid läbi viia, et välja selgitada kõik need näitajad."