"Wikipedia kindel pühendumine neutraalsusele on juba ammu möödas. Ideoloogiline ja religioosne kallutatus on tõeline ja murettekitav. Samuti paljud käsitlevad seda jätkuvalt erapooletu teatmetööna," ütles Sanger.

"Wikipedia artikkel Donald Trumpi kohta on halastamatult negatiivne, kuid Barack Obamat käsitlevas artiklis ei mainita täielikult paljusid tuntud skandaale," tõi Sanger ühe näite.

Sotsialismi ja kommunismiga seotud Wikipedia lehed sisaldavad teravaid näiteid veebipõhise entsüklopeedia kallutatusest.

"Suurte massimõrvade, orjatöö ja inimeste põhjustatud näljahädade väljajätmine on hooletu ja sügavalt eksitav," ütles kommunismi ajalugu uurinud majandusprofessor Bryan Caplan.

Caplani sõnul sisaldavad Wikipedia artiklid palju ajalugu ja need ei piirdu ainult filosoofiliste väidetega. Kuid ajalugu keskendub sageli meelitavatele väidetele.

Wikipedia sotsialismi artikkel teatab näiteks: "Nõukogude aeg nägi 20. sajandi kõige olulisemaid tehnoloogilisi saavutusi". See artikkel ignoreerib näljahäda, kus Nõukogude Liidu diktaator Jossif Stalin käskis jõuga vilja kokku koguda sellistest piirkondadest nagu Ukraina ja Kasahstan. Selle käigus surid miljonid inimesed, samal ajal eksportis NSVL teravilja välisriikidesse.

Wikipedia põhilehtedel ei arutata samuti kommunismiga seotud kuritegude üle, mis sageli on hoopis alamlehe all, koos lingiga "vaata ka".

Kaks Wikipedia peamist sotsialismi lehte ei kajasta ühtegi julmust, mille on toime pannud sellised sotsialistlikud ja kommunistlikud režiimid nagu Venezuela, Nicaragua, Kambodža.

Wikipedia toimetaja Jonathan Weissi sõnul saavutab entsüklopeedia tasakaalu ainult siis, kui sellega liitub rohkem mittevasakpoolseid toimetajaid.

"Wikipedia kallutatus kajastab mõnevõrra akadeemiliste ringkondade ja ajakirjanduse kallutatust. Lihtsam on leida pigem avatud marksist kui paremtsentristlik konservatiiv," ütles Weiss.

"Teoreetiliselt on Wikipedia veel päästetav. Ma ei anna veel alla," lisas Weiss.

Eestikeelse Vikipeedia administraator pole nõus

Eestikeelse Vikipeedia administraator Ivo Kruusamägi teatas kommentaariks, et Wikipedia usaldusväärsust on korduvalt teaduslikult uuritud ning leitud, et see on reeglina usaldusväärne ning neutraalne, kuigi obskuursemate teemade ja vähemuudetud artiklite puhul võib esineda kvaliteediprobleeme.

Eestikeelne versioon on Kruusmägi sõnul siin sarnane ingliskeelsega, kuigi areneb aeglasemalt, sest kaastöölisi on vähem. Tänaseks on pigem üldlevinud arvamus, et Vikipeedia kehastab seda, mis on internetis head ning samuti on lehekülg edukas väärinfo vastases võitluses, lisas ta. 

Kruusamägi rõhutas, et kuigi Wikipediat võivad teha kõik, siis on ekslik tõlgendada seda viisil, et sisukoostajad on asjatundmatud. Vähemalt Eesti vikipedistide haridustase ületavat ühiskonna keskmist ning doktorikraadid ei ole sugugi haruldus.

Ka ei sobi Kruusamägi hinnangul sellised inimesed entsüklopeediat tegema, kes süüdistavad oma poliitiliste veendumuste ja kinnitatud faktide lahknemisel fakte kallutatuses: "Entsüklopeedia eesmärk on rääkida asjadest nagu need on ja mitte nii nagu meile meeldiks, kuidas asjad olla võiksid. See ongi neutraalsus."

"Sisuliselt räägime siin etteheitest sellele, et Vikipeedia on liiga teaduslik, aga kas see on ikka kallutus?" küsis Kruusamägi. "Kuigi paiguti esineb tõesti Vikipeedias sisuliselt nõrkasid ja poolikuid artikleid, siis kallutatus on veebientsüklopeedias ikka ainult teadusliku maailmavaate poole. See ei tohiks aga entsüklopeedia puhul olla grammigi üllatav."