Vene luure taastab enda agentide võrgustikku Euroopas

Pärast Venemaa täieulatuslikku kallaletungi Ukrainale saadeti Euroopast välja üle 400 Vene luureagendi, ent nüüd on Vene luureagentuurid hakanud taastama oma agentide võrgustikku Euroopas ning mõned Euroopa luureagentuurid kardavad, et Venemaa võib edaspidi aktiveerida ka n-ö uinuvaid agente.
Venemaa alles taastub 2022. aastal Euroopast välja saadetud diplomaate teeselnud luureagentide massilisest väljasaatmisest. Mitme Euroopa luureagentuuri hinnangul on Vene välisluureteenistus SVR ja Vene sõjaluureagentuur GRU asunud agressiivselt enda agentide võrgustikku Euroopas taas üles ehitama ning selle töö fookuses on Ukrainale saadetav sõjaline abi, vahendas Politico.
Suurbritannia julgeolekuteenistuse MI5 juht Ken McCallum ütles Politicole, et eelmisel aastal Euroopast välja saadetud rohkem kui 400 agenti on kõige kaalukam strateegiline löök Moskva vastu moodsa luure ajaloos. Diplomaate teeselnud agente saadeti välja nii Prantsusmaalt, Belgiast kui ka Saksamaalt.
Eraldiseisvalt teatas hiljuti Soome kaitsepolitsei supo, et Vene luureagentide väljasaatmine ning nende asendajatele viisade andmisest keeldumine on tuntavalt nõrgendanud Moskva luureoperatsioone Põhjalas. Soome kaitsepolitsei hinnangul vähenes riigis Vene luureohvitseride hulk umbes poole võrra.
Leedu riikliku julgeolekuameti (VSD) juht Darius Jauniškis ütles Politicole, et Vene luureteenistused püüavad taastada või luua uusi võimalusi enda luuretegevuste tarbeks Euroopas. Venelased uurivad Jauniškise sõnul ka teisi luureandmete kogumise meetodeid, nagu mittetraditsioonilised variidentiteedid ja operatsioonid küberilmas.
Darius Jauniškise hinnangul on Vene luureinfo kogumise fookuses Euroopa kriitiline taristu ning peatähtsaks on lääneriikide sõjaline abi Ukrainale. Jauniškis tõi esile, et Venemaa püüab agente värvata, kus ta saab, näiteks on Leedu kodanikele lähenetud, kui nad on reisinud Venemaale või Valgevenesse.
Leedu julgeolekuagentuurid märkisid selleaastase ohuhinnangu raporti raames, et Valgevene luureteenistused on võtnud sihiks ka Valgevene emigrandid ja isegi Valgevene opositsioonilised organisatsioonid, et värvata nende seast endale agente ning jälgida ja häirida nende tegevusi. Darius Jauniškis rõhutas, et Valgevene opositsiooni vastu tunneb huvi ka Venemaa.
Mitme Euroopa luureagentuuri hinnangul olid Vene agendid seotud ka mitme eelmisel aastal toimunud veidra sabotaažijuhtumiga. Näiteks lõigati eelmise aasta sügisel Põhja-Saksamaal läbi rongide liikumise tarbeks tarvilikud kaablid ning üht Taani saart elektriga ühendav kaabel. Nii Norra kui ka Leedu on teatanud, et luba mitte omavad droonid on lennanud nende lennuväljade ja energiataristu lähistel.
Mõnede Euroopa luureagentuuride juhid kardavad tõsiselt, et Venemaa võib aktiveerida n-ö uinuvaid agente, kes on valeidentiteedi abil elanud sihtriigis seni näiliselt tavapärast elu. Alates Venemaa täieulatuslikust kallaletungist Ukrainale on GRU ja SVR-i agente arreteerinud Bulgaaria, Slovakkia, Albaania, Madalmaad, Saksamaa, Rootsi ja Norra.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: Politico