Tallinna Sadama 2019. aastal alanud kohtuasja hakkab rahvakohtuniku taandumise tõttu arutama uus kohtu koosseis ning seda algusest peale. Harju maakohtu esimees Astrid Asi kirjutas sellest tõukuvalt ERR-is ilmunud arvamusloos, et viimane aeg on rahvakohtuniku roll kriminaalmenetluses üle vaadata ning ühe variandina toob ta loos välja võimaluse rahvakohtunikud üldse kaotada.

Norman Aas nentis neljapäeva hommikul "Terevisioonis", et rahvakohtunikel siiski on väärtus ning paljud riigid kasutavad neid üle maailma. Rahvakohtunike roll on n-ö rahvavaate sisse toomine kohtusüsteemi, kuigi Aas möönis, et teoorias kõlab see paremini kui praktikas välja kukub. Statistika järgi rahvakohtunikega seotud probleeme siiski väga pole ning praegu on teema esil seetõttu, et probleem avaldus suure tähelepanu all olevas protsessis.

Eestis on Aasa sõnul murekoht eelkõige selles, et enamik rahvakohtunikke on praegu peamiselt pensionieas inimesed ega esinda läbilõiget ühiskonnast. Pensionäride suure osakaalu rahvakohtunike seas paneb endine peaprokurör selle arvele, et neil on aega ajakulukatel protsessidel viibida. Samuti on rahvakohtunikele makstav tasu – 4,30 eurot tunnist – väiksem, kui pakuvad näiteks kiirtoiduketid töötasuks koolilõpetajatele.

"Nende väärtustamine ühiskonnas ja kohtusüsteemis pole kõrge. Rahvakohtunikke on seetõttu pigem vähem, nad on vanemad, ja kui protsess kestab viis või kauem aastat, on tõenäoline, et ka vanuse tõttu mõne kohtunikuga midagi juhtub," selgitas Aas probleemi.

Ka justiitsministeeriumi kantslerina töötanud Aas tunnistas, et riiklikult ei ole rahvakohtunike süsteem Eestis päris hästi toetatud. Ta tõi näiteks Soome, kus see institutsioon on väga tugev. Läti loobus rahvakohtunikest üle kümne aasta tagasi, samas Leedu praegu just taastab seda institutsiooni.

Aasa hinnangul vajab lahendamist küsimus, kas pikemates protsessides, kus ei arutata raskeid isikuvastaseid kuritegusid, on rahvakohtunik ikka vajalik. Ta tõi välja, et viis aastat ja kauem kestev protsess on ka rahvakohtunikule suur väljakutse nii ajalises kui ka energia mõttes. "Nende puhul tuleks võib-olla süsteemi muuta," ütles Aas.

Kui aga tahta rahvakohtunike süsteemi laiendada näiteks ka tsiviiljuhtumitele, siis tuleks reformida seda institutsiooni tervikuna, kaasata rohkem nooremaid inimesi ja teha tasusüsteem korda, rõhutas Aas. "Sest oleme realistid, kui ka mõni noor ja hakkaja tahab olla rahvakohtunik, läheb tööandja juurde jutuga, et mul tuleb üks protsess ja olen 100 päeva töölt eemal, siis enamike inimeste tööellu see ei mahu."