Orihhiv asub 50 kilomeetri kaugusel Zaporižžjast kagus, linnulennult nelja kilomeetri kaugusel rindejoonest. 18 000 elanikust on sinna jäänud umbes 2000.

Linnavalitsuse imekaunis hoone, kus elas 19. sajandil selle linna esimene meer, sakslane Johann Heinrich Jansen, on lastud sõelapõhjaks.

"Isegi teise maailmasõja ajal ei lõhutud seda maja ära. Praegu me siin töötame ja asume keldrikorrusel," rääkis Orihhivi aselinnapea Svitlana Mandritš.

Kuna linn on pideva tule all, elavad inimesed suurema osa ajast keldrites. Öösiti tuletõrje reeglina appi ei tule, kuna see on päästjatele liiga ohtlik.

"Hullemaks ilmselt enam minna ei saa, sest meid pommitatakse iga päev. Päeval ja ööl ja lennukitelt, helikopteritelt, fugasspommidega, fosforpommidega. Väga palju maju on meil sellega põlenud, põlemise temperatuur on 1000 kraadi, maja põleb ära 20 minutiga," kirjeldas Mandritš.

Linna on rajatud üheksa varjendit ehk võitmatuse punkti, kus inimesed saavad koos käia ja mitmesugust abi. "Aktuaalne kaamera" võttegrupp astus ühte neist sisse just hetkel, kui linna taas rünnati.

"Need olid Gradid, täiskassett linnale," ütles Mandritš rünnaku kohta.

Ent linna peale tulid õige pea ka lennukipommid. Pool tundi hiljem näitas päästeteenistus "Aktuaalsele kaamerale", kuhu enamus neist maandus.

Kolm lennukipommi, mis Orihhivi peale lendasid, lendasid koolimaja peale, millest ei jäänud eriti palju alles jäänud. Selle koolimaja kõrval sai kannatada ka üks elumaja, kus sai üks inimene haavata.

Mõned sammud eemal lendasid vanamemmel kivid ja eterniit katuselt alla. "Köögis istusin, laua ääres, kui see juhtus. Keetsin mune söögiks. /.../ Ma mõtlesin, et suren ära. Väga hirmus. Sellist pole meil veel olnud," ütles Taisia.