Helkurvestides vabatahtlikud liiguvad just õhtupimeduses, sest siis on konnade rände tippaeg. Eriti meeldib konnadele liikuda niiskema ja sooja ilmaga, mil on vabatahtlikud ühe õhtuga päästnud teelt sadu konni.

"Me käisime eile esimest korda, mitmed kolleegid Tartust lõid kaasa. Täna oleme siin sama seltskonnaga konni aitamas. Eile päästsime paarkümmend konna. Jagunesime piirkonna peale ära ja teine tiim päästis sama palju. Minu jaoks ka esmakordne kogemus, mida väga soovitan, kuna on ka ju liikumisaasta. Väga hea võimalus teha õhtul ka üks tervistav jalutuskäik," rääkis konnatalgute vabatahtlik Kairi Toom.

Konnad rändavad selleks, et jõuda talvitumispaigast sigimispaika. Ühte Ihaste tiiki ongi sajad konnad juba jõudnud ning nagu tiigi äärest võib näha, on käimas väga uhke konnapulm.

Sarnaseid tiike ja kraavikesi on Ihaste piirkonnas palju, kohe lähedal on ka Emajõe luht. Nii on siin ajalooliselt olnud palju kahepaikseid, ning üle ühe ja sama tee võib ka üks konn rännata ühes ja teine teises suunas.

"Oluline on jälgida selliseid asju, et kuhu poole konn on teel ehk teda tuleb aidata sinna, kuhu tema oma ninaga vaatab. Inimese käed mõjuvad konnale kuumalt, selleks on kindad käes. Võtad ta õrnalt kätte ja aitad ta sinnapoole, kuhu tema teel oli," rääkis Toom.

Konnade rändeteega ristuvatel tiheda liiklusega teedel võib mõne tunniga hukkuda sadu konni, kes järgmist põlvkonda ei kanna.

"See on üsnagi tõsine probleem, eriti just aeglaselt liikuvate konnade puhul, nagu näiteks kärnkonnad, on 80-protsendine tõenäosus, et ta hukkub. Arendustegevus ja liiklustegevus on üha hoogustumas ja tegelikult on näha ka konnatalgute aastate lõikes, et see arvukus on vähenenud," rääkis konnatalgute vabatahtlik Lenne-Rähn Kuusik.

Suuremates rändekohtades Tartus Ihastes ja Tallinnas Astangul kehtivad konnade rände ajal õhtused liikluspiirangud.