Harri Tiido: Putin kui ajatolla ja Venemaa kui õigeusklik Iraan

Foto: ERR/ Ken Mürk

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all islam ja vene õigeusk. Venemaal on palju nähtusi, mis on võimalikud ainult Venemaal, kuid vene õigeusu ja šiiitliku islami lähenemise valusid tasub huviga jälgida, märgib Tiido.

Mõni aeg tagasi jäi mulle silma uudis Moskvas tekkinud tülist islamiusu keskuse ehitamise üle. Asukoht pidanuks olema Püha Järve piirkond. Ehk siis linlaste üks puhkealasid Moskva Kosino-Uhtomski rajoonis, kus mainitud järv koos Musta ja Valge veekoguga moodustavat niinimetatud kolmikjärve.

Plaan olnud mastaapne: mošee mahutavusega 60 tuhat usklikku pluss tavakohane madrasa ehk mošeekool ja kõik muu vajalik. Paljud õigeusklikud hakanud aga vastu. Mošee tekke vältimiseks olevat ehituspaigaks kavandatud maasse kaevatud seapea, et ehk siis moslemid enam sinna midagi rajada ei soovi. Moslemite venekeelne telekanal Alif TV kritiseeris omakorda ehitusele vastuseisjaid, toonitades, et Moskvas on umbes kaks miljonit moslemit, mida on rohkem, kui neid elab pühas linnas Mekas. Aga mošeesid olla vaid neli, pluss mõned palvekojad.

Tülli sekkus ka Venemaa eriõigustega moslem Ramzan Kadõrov. Ta teatas Tšetšeenias tehtud postituses, et need vastuseisjad tuleks kõik Ukraina rinde kaevikutesse saata. Ja üleüldse olla nad ässitajad, kes esindavad lääne huve ning sataniste. Kadõrovi postituse saatis omalt poolt kuulekalt edasi ka telepropagandist Vladimir Solovjov.

Mitmed vene natsionalistid teatasid aga ehitusele vastuolijate toetamisest. Nende hulka kuulus, muide, ka Piiteris õhku lastud niinimetatud sõjakorrespondent Vladlen Tatarski. Vastuliikumise eestvedajad olid küll ettevaatlikud, teatades, et mošee on nende arusaamises mõeldud sisserändajatele ja nad on vastu just selle pärast.

Linnapea Sergei Sobjanin vaatas, et asi kisub kuumaks ja teatas, et ehitus viiakse kusagile mujale. Seda omakorda tervitas õigeusu kiriku pea Kirill, kes küll lisas, et õigeusklikud ja moslemid jäävad Venemaal ühiselt traditsioonilisi väärtusi kaitsma ega lase oma liitu lõhkuda.

Kokku on see üks segane usulise alltekstiga lugu. Praeguses kontekstis oli see huvitav ilming, kuna vene õigeusk ja islam on justkui hakanud ühte sammu astuma. Küünikud on juba viidanud õigeuskliku kalifaadi tekkele riigis.

Meenutagem, et õigeusklik Venemaa tugineb muuhulgas ka moslemitest kadõrovlastele, on liidus Iraani ajatolladega ja sõbrustab Talibaniga Afganistanis. Omal ajal kooliõpetaja Samuel Paty'il Pariisi äärelinnas Muhamedi pilapiltide näitamise eest pea maha lõiganud ja kinnipidamisel maha lastud Abdulla Anzarov oli aga tšetšeen ja ta maeti kodumaal tavakohaste auavaldustega.

Islamofoobia ilminguid on Venemaal olnud samal ajal jalaga segada, tihti seotult just migrantidega. Islami pealetungist Euroopas räägib Moskva irvitusega ja toob seda näiteks lääne tsivilisatsiooni lõpu lähenemisest. Venemaa riigi ja kiriku juhtkond on aga hakanud üha rohkem rääkima õigeusu ja islami lähedusest, seda küll Venemaa kontekstis.

Venemaal on kirik ja riik koos, mistõttu ütleks kirikupea vaevalt midagi, mis riigijuhile ei meeldi. Patriarh Kirill on tsiteerinud Vladimir Putini sõnu, et islam on õigeusule lähem kui katoliiklus. Kirilli selgituse kohaselt kuuluvat vene õigeusk ja islam mõlemad ühte idagruppi. Ja ida olevat tema sõnul ka vastuvõtlikum uuendustele. No siinkohal tasub küll märkida, et nii islam kui ka õigeusk on reformimata kirikud ja kummaski ühiskonnas ei ole olnud valgustusajastut. Aga eks patriarh võib öelda, mida õigeks peab.

Veel oli tal vaja toonitada, et kristlus läänes degradeerub, islam ja õigeusk seisavad aga vastu kaasaegse maailma ilmalikumaks muutumisele ja kaitsevad moraalseid väärtusi. Ilmselt nii, nagu Venemaa seda praegu Ukrainas teeb.

Silma torkab tõik, et vene õigeusust räägitakse kui millestki, mis justkui oleks väljaspool kristlust. Kui vaadata Venemaa seadust südametunnistuse vabaduse kohta, siis on need asjad seal tõesti eraldi. Seaduse preambulas on algul kirjas õigeusu eriline roll Venemaa ajaloos. Ja eraldi on märgitud, et austatakse ka kristlust, islamit, budismi, judaismi ja muid religioone.

Ma ei ole mingi pühakirja asjatundja ega isegi mitte usklik. Kuid minu kidura ajalooteadmise kohaselt peaks ka õigeusk justkui kristlik olema, kuigi reformimata. Moskva patriarhaadi pea hinnangul olevat aga tema usk lähemal Iraani šiitlusele kui degradeeruvale katoliiklusele.

Ida identiteet ongi vaatlejate hinnangul hakanud patriarhi kõnedes kõrvale tõrjuma Vene maailma ja slaavi vendluse märkimist. Kui kaugele see trend võib viia, on raske öelda. On meil ju tegemist kahe paralleelse arenguga. Lähenemine islamiga, eriti selle Iraani variandiga, toimub samaaegselt vene natsionalismi kindlustumisega.

Ühe, maksimalistliku, variandi pakkus välja Vene õigeusu kiriku ülempreester Madridis Andrei Kordotškin. Tema sõnul oleks traditsioonilistele väärtustele rajatud ideaalne Venemaa nagu õigeusklik Iraan. Riigipea oleks ajatolla, kes iseseisvalt tõlgendab vaimseid mateeriaid, kirik oleks aga tema sõnumi edastaja. Selle pärast väljendanudki Putin tuumasõjast rääkides šahiidide põhimõtet, et "meie kui märtrid, läheme taevasse, aga nemad lihtsalt kärvavad".

Kogu selle komploti kontekstis märkis keegi ära ühe ilukirjandusliku düstoopia, mis Irina Batakova sulest ilmus pealkirjaga "Valge, punane, must, hall". Selle ka internetis saadaval oleva raamatu kohaselt olla tuleviku Venemaa suure sõja järel muust maailmast täielikult eristunud ja õigeusk ning islam on moodustanud riigis hübriidse terviku. 9. mai on muutunud "Kahe Pühakirja Suure Ühinemise Päevaks". Noorsugu on jagunenud komkri-deks ja komis-ideks. Ehk siis kommunistlik-kristliku noorsoopartei ja kommunistlik-islami noorsoopartei liikmeteks. Seda siis kusagil 2060. aastate paiku

Venemaal on palju nähtusi, mis on võimalikud ainult Venemaal, kuid vene õigeusu ja šiiitliku islami lähenemise valusid tasub huviga jälgida. Mingil hetkel võib selles protsessis toimuda lühiühendus. Milliste järelmitega, seda ei oska veel ennustada.


Viited lugemishuvilistele

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: