Islamitaustaga riskiriikidest pärit ja Eestisse elama asunud välismaalaste arv kasvab pigem kiirenevas tempos. Viimase kuue aastaga on see arv neljakordistunud ning koroonapandeemia tõttu ajutiselt vähenenud ränne on taastunud.

"Islamiusuliste suurenenud kogukonnaga kasvavad paratamatult ka teised ohutegurid: tihenevad kontaktid riskiriikidega, päritoluriikide probleemid kanduvad Eestisse ja suureneb radikaliseerumise tõenäosus," märgib kapo värske aastaraamat.

Kapo hinnangul on tähtis Eestisse elama asuvate inimeste kiire integreerimine meie ühiskonda ja kinniste kogukondade tekke vältimine. Seetõttu on ameti sõnul oluline, et Ukraina põgenike integreerimise programmide suure mahu tõttu ei väheneks riskiriikide kodanike integratsioonile osutatav tähelepanu.

Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu märkis, et reaktsioonina islamistlikule terrorismile on Euroopa Liidu riikides sagenenud paremäärmuslaste terroriaktid. 

"Nii üks kui ka teine suundumus paneb muret tundma. Et ennetada terrorismi Eestis, peame arvestama võimalike arengutega, mida oleme näinud teistes Euroopa riikides. Räägime ajast 10–15 aasta pärast. Tegutsema peame riigina juba täna. Eelkõige pean silmas moslemiriikidest pärit inimeste lõimumist ning teise ja tulevikus kolmanda põlvkonna sulandumist meie komberuumi kõige laiemas tähenduses," leidis Sinisalu.

Ta lisas, et mida paremini lõimumisega kõigis valdkondades läheb, seda turvalisem on Eesti inimestel.

"Paistab aga, et kohati läheme muutustega lihtsalt kaasa kui kaasreisijad või teisiti väljendades – pigem istume lootsikus ja jõgi kannab meid allavoolu. Peaksime ise tegema otsuseid ka siis, kui need on ebameeldivad."

Kaitsepolitseiamet on tuvastanud Eestis sotsiaalmeedias usuliste tõekspidamistega põhjendatud, kogukondade vastandumist õhutavaid postitusi.

"Jutlustaja ehitab oma sõnumid üles sarnaselt Euroopas levitavate sõnumitega, andes otseselt vägivallale kutsumata selgelt mõista, et erinevat usku inimesed ei tohi üksteise tavasid arvestada, ning soovitades moslemitel otseselt vastanduda Eesti üldlevinud tavadele. Sellised üleskutsed on Eestis suunatud sisserändajatele, takistades nõnda otseselt nende integreerumist ja hakkamasaamist."

Üheks näiteks on kapo aastaraamatu teatel 32-aastane islami jutlustaja RR, kes postitab regulaarselt oma jutlusi ja monolooge sotsiaalmeediasse. Kuigi tema sõnumid ei kutsu vägivallale, kutsub ta kapo arvates selgelt moslemeid Eesti kultuuriruumist eralduma. Selle teksti juurde on kapo lisanud väljavõtte Nordic Muslim lehelt Youtubes.

RR näol on tegemist Võrumaalt Vastseliinast pärit eesti mehega, kes juba 11. klassis leidis islamiusu ja kellest on näiteks tehtud ka persoonidokumentaal "Eesti lugude" sarjas.

Kapo on täheldanud ka Eestis noorukite ja isegi mõnedel juhtudel alaealiste vastuvõtlikkust radikaliseerumisele. Seda peamiselt sotsiaalmeedia mõjutusel.

"Radikaliseerunud jagavad eelkõige islamistlikku maailmavaadet. Enam ei ole oluline konkreetsesse gruppi või organisatsiooni kuulumine. Teemad nagu usuteotus, islamofoobia, usureeglitega vastuolus liberalism on muutunud olulisemaks kui terroristlike organisatsioonide üleskutsed võidelda nende poolel ja nende eesmärkide nimel. Euroopas ja Eestis on ohtlikel isikutel tuvastatud ka psüühilisi häireid."

Kokkuvõtvalt resümeerib kapo, et Eestis on küll terrorismioht madal, kuid terrorirünnakuid täielikult välistada ei saa. 2022. aastal ei üritanud kapo andmetel ükski Eesti elanik ühineda terroristliku organisatsiooniga või asuda elama terroristide hõivatud maa-alale.