Muljetavaldava põhjalikkusega suutsid Läti ametiühingud ette valmistada nii esmaspäevase viimase aja suurima meeleavalduse kui ka kolmepäevase streigi, rääkimata valitsusele esitatud nõudmistest ja järjekindlusest läbirääkimistel. Oli näha, millist mõju avaldasid peaminister Krišjanis Karinšile üha uued ja uued kriitilised sõnavõtud.

"Enne valimisi, veel eelmise valitsuse ajal lepiti kokku, et koostatakse järgmine pedagoogide palgatõusu graafik. See töö viibib. Ja kui keegi peaks võtma selle venimise pärast vastutuse, siis loomulikult teen seda mina," ütles Karinš.

Selgub, et omavalitsuseti ebaühtlane koolivõrk ei võimalda pedagoogidel üle Läti saada võrdset palka ja töötada võrdse koormusega ning nii ei tunne osad oma pangaarvel ka palgatõusu.

Läks vaja veel üht valitsuse erakorralist istungit ja rohkem kui nelja miljonit eurot, et suunata raha sihtotstarbeliselt kõigi õpetajate palgatõusuks. Täiendavaid rahaeraldusi on nüüd kokku juba vähemalt viis ja tervikuna teeb see haridusse ajaloo suurima rahaeralduse tõusu – ligi 140 miljonit eurot.

1224 euroni kasvanud alampalk ja lähiaastate sissetuleku kasvu graafik ei lahenda aga haridusasutuste probleeme. Raha kulub rohkem, aga rahul pole ikka keegi.

"Haridusvaldkond vajab praegu palju suuremaid muutusi kui palgagraafik ja töökoormuse tasakaalustamine. Küsimus on mudelis, kuidas raha jõuab iga koolitöötajani," ütles haridusminister Anda Cakša.

"Poliitikud panevad paljud haridus-, teadus- ja tervishoiuvaldkonna reformid lihtsalt sealsete töötajate õlule ilma vajaliku rahata. See on lubamatu, see näitab suhtumist," kommenteeris Läti haridustöötajate ametiühingu esimees Inga Vanaga.

"Meil on omavalitsusi, kes selle asemel, et kiiremini ja läbimõeldult kujundada ümber koolivõrku, võtavad riigilt vastu kõik rahaeraldused ja jagavad need lihtsalt paljude koolide vahel ära," sõnas Karinš.

Nüüd on õppetöö kõikjal jälle taastunud. Ja Läti juhid kordasid taas üle, et sellist maksutõusu nagu Eestis hoolimata kõigest ei plaanita.