Rektorite nõukogu pöördus kolme ministri poole, et Venemaa kodanikud, kes õpivad Eesti kõrgkoolides, saaksid oma õpingud siin lõpetada ja pärast seda, kas järgmises õppeastmes jätkata või Eestisse tööle jääda.

Kallase sõnul on haridusministeeriumi nägemus, et Eestis õppivatesse Vene tudengitesse tuleks suhtuda samamoodi, nagu Eestis viibivatesse töö- või ettevõtlusloaga Vene kodanikesse, kellel pikendatakse soovi korral elamislubasid.

"Aga õpingute jaoks mingil põhjusel ei pikendata, kuigi inimene jätkab õpinguid. Meie seisukoht on, et võrdsetel alustel tuleks elamisluba pikendada," ütles Kallas.

Koalitsiooninõukogus on probleemi juba arutatud, valitsusse pole veel arutelu jõudnud. Kallase sõnul on praegu veel eriarvamused selle kohta, kas elamisluba peaks pikendama kõigil Vene üliõpilastel või ainult neil, kes õpivad eestikeelse õppekavaga või on omandanud eesti keele vähemalt B2 tasemel.

"Ma ise arvan, et eesti keele nõue on mõistlik, ma ise sellele vastu ei ole," ütles Kallas.

Haridusministeerium saatis oma seisukoha siseministeeriumile, kus valmistatakse ette erinevaid variante, kuidas tekkinud olukorda lahendada.

Siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) sõnul hakkab küsimust arutama valitsus, senimaani valmistab siseministeerium ette "mõned versioonid", kuid tudengitel oleks võimalik Eestis õppimist jätkata.

"Seal tuleb kaaluda erinevaid asjaolusid, sest sanktsioonide mõte on ikkagi, et mitte neid kehtestada Vene riigile abstraktselt, vaid et Vene inimestel oleks valus ja nad mõjutaksid oma valitsuse tegevust. Nii kahju kui ka ei ole, nii tudengid kui ka teised Vene kodanikud on selle sanktsiooni subjektiks. Aga probleem on mõistetav ja me vaatame, mis teha saab," lausus Läänemets.

Kui valitsus peakski tegema üldise otsuse, et Vene üliõpilased saavad siin õppimist jätkata või tööle siirduda, siis iga isiku puhul toimub menetlus eraldi, lisas siseminister.

"Selle juurde käib see, et iga üliõpilane peab taotluse uuesti esitama ja politsei- ja piirivalveamet ja kaitsepolitsei seda vaatavad, et välistada juhud, mis ei ole Eesti riigi huvides. Jah, otsus saab olla üldine, aga menetlusprotsessis tuleb seda teha," lausus Läänemets.

Aeg sellise otsuse tegemiseks on samas kiiresti otsa lõppemas, sest õppeaasta lõpp tähendab, et kui erandit lubavat otsust valitsus ei jõua teha, tuleb ülikooli lõpetanud Vene kodanikel Eestist lahkuda.

"Me oleme teadlikud, et viimane hetk on. Kui seda kõike teha, siis lähinädalatel," ütles Läänemets.

Kristina Kallase sõnul loodab ta, et küsimus on juba sel neljapäeval valitsuses arutelul.  

Valitsus võttis mullu aprillis vastu määruse, mille järgi ei saa Vene kodakondsed, kes on Eestis kõrghariduse omandanud, jätkata siin haridusteed järgmisel õppeastmel ega hakata Eestis tööle, kui neil on siin elamisluba õppimiseks.

Rektorid soovivad, et määrust muudetaks nii, et seda ei kohaldata Vene ja Valgevene kodanikele, kes on 2022. aastal või hiljem täitnud Eesti kõrgkooli õppekava ning taotlevad tähtajalist elamisluba õppimiseks siinses kõrgkoolis või tähtajalist elamisluba töötamiseks või kes on sel õppeaastal alustanud Eesti kõrgkooli õppekava alusel õppimist ja taotlevad elamisluba õppimiseks.

Lisaks soovitakse, et üliõpilased, kes on Eestis praegu elamisloa kehtivuse järgse 270-päevase viibimisõiguse alusel, saaksid taotleda pikaajalist viisat. Eelmisel õppeaastal alustas õpinguid 19 inimest 270-päevase viibimisõiguse alusel või pikaajalise viisa alusel. Maikuus hakkab see aeg esimestel neist läbi saama ning neil võib jääda õppimine pooleli.