Keldreid kui ajakapsleid käsitleva ühisinstallatsiooni ettevalmistamiseks külastasid kunstnikud  Anna Škodenko, Darja Popolitova, Viktor Gurov ja Francisco Martínez Ida-Virumaa kortermaju.

"See on ka mõnes mõttes metafoor Ida-Virumaa kohta, sest siin ju kaevandatakse maa alt asju välja, kuid see on selline tööstuslik. Aga meid huvitas inimeste isiklik, personaalne ruum. Mida maa all keldrites hoitakse ja mis sealt välja tuleb. Nii me käisimegi enam kui 30 keldris, kus hoitakse asju. Kohtusime erinevate inimestega ja kuulasime nende lugusid," lausus kunstnik Viktor Gurov.

Üheks installatsiooni osaks on Sillamäelt sirgunud kunstniku Darja Popolitova audiovisuaalne skulptuur "БАЮ-БАЙ" 3D-prinditud lastekärust.

"Kärusid on väga tavapärane jätta trepikodadesse keldri ette, kuid see on paigutatud sinna, sest see  määrab trajektoori minevikust olevikku, pimedusest valguse poole. See on selline sümboolne üleminek ja seda sümboolset üleminekut on tunda ka selles videos, kus Nõukogude mänguasjad paluvad neid viia üles valguse poole, kuid paradoksaalselt ja absurdselt satuvad nad ikkagi pimedusse. Aga see pimedus on hoopis teistsugune, see on dünaamiline ja karnevalilaadne ning seotud kaasaegse nähtusega, mille nimi on reiv," rääkis kunstnik Darja Popolitova.

Kuna kortermajade keldreid hakatakse kohandama varjumispaikadeks, siis projekti raames saadi ühtlasi jäädvustada nende ümberehitamiseelset seisukorda.

"Näiteks Narvas on üks kelder, mis on nagu jõusaal. See on omaalgatuslikult tehtud ja juba 20 aastat tegutsenud. Nüüd tahetakse seda teha pommivarjendiks ehk tühjaks ruumiks. Ehk tekib olukord, kus võetakse ära kogukonna kokkusaamise koht ja tekivadki erinevad küsimused. Et kui kelder on siiamaani olnud viimane paik, mida korda teha, siis nüüd on kõik see nihestunud täielikult: kõigepealt peame keldrid korda tegema ja siis hakkama fassaadide korrastamisele mõtlema," sõnas Viktor Gurov.

Installatsioon koosneb neljast osast, iga osa loojaks on üks rühmituse liige.

* Videoinstallatsioon "Keldriuks" viib meid ühe Kohtla-Järve viiekorruselise kortermaja keldrisse. Maapind maja all on õõnes, hoone on ehitatud kunagisele põlevkivikaevandusele, mis seda nüüd ohustab, seda vaikselt murendades enda poole kisub. Ent sealsamas toimetab Jelena Mutonen, kes kaunistab kodumaja keldri deformeeruvaid seinu mosaiikidega, mis on tehtud kahhelkivi jääkidest, mida teised majaelanikud talle toovad. Videos näitab Jelena meile oma keldrit ning kuuleme selle ainetel loodud laulu.

* Audiovisuaalne skulptuur nimega "БАЮ-БАЙ" koosneb vertikaalsest videost ning 3D-prinditud lapsevankrist. Skulptuur laenab oma nime venekeelselt unelaulult, mängides sõna "баять" tähendusega. Töö nimi viitab rahule, mida unelaul peaks sugereerima, ent video läheb oma rada: vaikusest saab reiv, minevikust olevik ning elutud asjad ärkavad ellu.

* "Allkorruse Sartre" taasesitab tosinast nõukogudeaegsest keldrist leitud eksistentsiaalseid sõnumeid ning esteetilisi katsetusi. Linoleumpõrandale on loodud osaliselt poetiseeritud, osaliselt arhiveeriv kollaaž, mis reprodutseerib eri aegade kohalike noorte pigem spontaanseid loomingulisi katsetusi.

* "Maa-alused elulood" on eri keldrikohtumiste ainetel loodud montaaž. Siin näeb oma keskkonnast estraheeritud objekte ning nendega kaasas käivaid pigem intiimseid konteksti avavaid lugusid. Näituse brošüüris on lisatud ka leitud objektide nimekiri.

Näitus "Hoides asju hämaruses" on Sillamäe muuseumis avatud 3. juunini. Sügisel on see plaanis tuua kunstihuvilisteni ka Tallinnas.