Saksamaa kantsler Olaf Scholz ütles teisipäeval Euroopa parlamendile peetud kõnes, et Euroopa Liidus tuleks välis- ja rahanduspoliitikas konsensuse pealt minna üle enamushääletusele, vahendas Reuters. Praegu võib iga Euroopa Liidu liikmesriik konsensust nõudvates teemades otsuse vastuvõtmist vetostada.

Eraldiseisvalt tegid hiljuti üheksa Euroopa Liidu liikmesriiki ühisalgatuse välispoliitiliste otsuste tegemise mehhanismi reformimiseks, mis tähendaks sisuliselt liikmesriikide vetoõiguse kaotamist ning üleminekut enamushääletusele. Enamushääletusele üleminekut on varem kritiseerinud mitmed Euroopa Liidu idapoolsemad liikmesriigid, sh Eesti. Reformi pooldavate riikide gruppi kuuluvad nii Saksamaa kui ka Soome.

Lisaks enamushääletuse propageerimist Euroopa Liidus rõhutas Olaf Scholz oma kõnes, et Euroopa Liidus tuleks teha ka enam tööd oma kaitsetööstuste integreerimisel ning sõjalise koostööga. "Venemaa brutaalne agressioonisõda Ukraina vastu on näidanud, et kui hädavajalik see on," rõhutas Scholz. Samuti tuleks leida kokkulepe migratsiooni haldamiseks, lisas Scholz.

Scholzi sõnul ei tohi Moskva paraadil lasta end hirmutada

Scholz ütles europarlamendi ees peetud kõnes ka seda, et Moskva 9. mai paraadist ei tohi lasta ennast hirmutada.

"Siit 2200 kilomeetrit kirdes peab Putin oma sõdurite, tankide ja rakettidega paraadi. Me ei tohi lasta ennast sellistest võimumängudest hirmutada. Jäägem kindlaks oma toetuses Ukrainale nii pikalt kui vaja. Lõppude lõpuks ei taha meist ju keegi minna tagasi aega, kus Euroopas kehtis tugevama õigus," kõneles ta.

Viimase aasta jooksul kahtles Scholz ise samas korduvalt, kas Ukrainale peaks andma veelgi võimsamaid relvi.

Europarlamendi liikme Urmas Paeti (RE) sõnul võiks loota, et naiivsus Moskva suunas on siiski kadunud.

"See, et ta tuleb ja ütleb taaskord ka 9. mail väga selgelt, et Ukraina peab saama tagasi kontrolli oma territooriumi üle, iseenesest on muidugi lihtne, selge, aga jätkuvalt vajalik sõnum, sest me teame, et on siin-seal võbelusi ka selle üle, et äkki ikkagi peaks kuskil alustama läbirääkimisi, mis ei pruugi tähendada, et Ukraina saab kogu oma territooriumi tagasi," kommenteeris Paet.

Moskvas on 9. mai teise maailmasõja lõpupäev, Brüsselis ja Strabourgis Euroopa päev, mida Olaf Scholzi kõne ka tähistas. Kuid see ei tähenda, et see oleks kuupäev, mida üle Euroopa Liidu ühtmoodi mõistetaks.

"See on ikka selline Brüsseli mulli enda tähistamine ja õhtul mingid vastuvõtud, tähistamaks Euroopa päeva. Aga laiemale elanikkonnale, ma arvan, see nii Eestis kui ka Lääne-Euroopas suurt midagi väga ei mõjuta. 9. mai on tavaline päev, tööpäev nagu iga teinegi. Ega midagi suurt ta küll ei tähenda," ütles europarlamendi saadik Jaak Madison (EKRE).