Üheksa riiki algatasid enamushääletuse kehtestamise EL-i välispoliitikas

Euroopa Liidu üheksa liikmesriiki esitas neljapäeval uue algatuse ühenduse välispoliitiliste otsuste tegemise mehhanismi reformimiseks, mis tähendaks vetoõiguse kaotamist ning enamushääletusele üleminekut. Idee on varasemalt kohanud väiksemate ning peamiselt idapoolsete riikide vastuseisu, sealhulgas on seda vastustanud ka Eesti.
Belgia, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Sloveenia ja Hispaania esitasid üleskutse muuta ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) hääletusmehhanismi, põhjendades seda vajadusega parandada Euroopa Liidu välispoliitiliste otsuste tegemise tõhusust ja kiirust, vahendas väljaanne EurActiv.com. Algatajad viitasid Venemaa agressioonisõjale Ukrainas ja kasvavatele rahvusvahelistele väljakutsetele, millega EL silmitsi seisab.
"Euroopa Liidu välispoliitika vajab protsesside ja protseduuride kohandamist, et tugevdada EL-i kui välispoliitilist tegutsejat" ja "samuti on otsuste tegemise parandamine võtmetähtsusega, et suurendada EL-i valmisolekut tulevikuks", ütlesid nad ühisavalduses.
Senise ühehäälsuse asemel kutsusid üheksa riiki üles kasutama peamistes välispoliitika- ja kaitseküsimustes kvalifitseeritud häälteenamust. Selline hääletusviis eeldaks, et otsuse poolt oleks 15 liikmesriiki 27-st ja nad peaksid esindama rohkem kui 65 protsenti Euroopa Liidu 450-miljonilisest elanikkonnast.
"Asjaolu, et praegu nõuab iga otsus üksmeelt, aeglustab meie reageerimisvõimet juhtudel, kus kiirus on ülioluline," ütles üks EL-i diplomaat EurActiv-ile. "Kui tahame olla geopoliitiline tegutseja, peame suutma tegutseda kiiresti ja otsustavalt," rõhutasid algatusega ühinenud riigid.
EurActiv-i hinnangul soosiks enamushääletus eelkõige Saksamaad ja Prantsusmaad kui Euroopa Liidu kahte kõige suurema rahvaarvuga riiki.
Osa riike kõhkleb
Portaal tõdes, et kuigi liikmesriigid ja EL-i institutsioonid nõustuvad, et blokk tegutseb sageli liiga aeglaselt, eriti kriisiolukordades, on varasemad katsed hääletusmeetodit muuta ebaõnnestunud, sest väiksemad riigid ja varemalt eriti Ida-Euroopa riigid kardavad, et nende poliitilised mured võivad tähelepanuta jätta.
Praeguse hääletussüsteemi toetajad väidavad, et nad võivad kaotada oma mõju valdkonnas, mis puudutab kõige otsesemalt riigi suveräänsust. Praegu tehakse enamikes EL-i tegevusvaldkondades otsused kvalifitseeritud häälteenamusega, kuid mitte välis- ja julgeolekupoliitikas.
"Kui on midagi, mida viimane aastakümme on meile tõestanud, siis see, et idaeurooplasi ei ole Venemaaga seoses korralikult kuulatud ja mõned Lääne-Euroopa riigid usuvad endiselt, et neil oli täiesti õigus, kui nad eirasid meie "russofoobiat"," ütles ühe Ida-Euroopa riigi diplomaat EurActivile.
"Mis juhtuks Venemaa sanktsioonide või mõne väiksema Euroopa riigi kaitsmise otsusega - mitte tingimata sõjaliselt, vaid poliitiliselt - kui suured Lääne-Euroopa riigid otsustavad, et see pole poliitiliselt ega majanduslikult teostatav," lisas ta.
Ettepaneku vastu võttis sõna ka Austria kantsler Karl Nehammer, kes rõhutas, et konsensuse leidmine EL-is võib olla "kurnav", kuid see on "demokraatia ja mitmekesisuse lisaväärtus". "Euroopa riikide mitmekesisus ei ole koormaks," ütles Nehammer neljapäeval Austria parlamendi ees esinedes. "Arutelud, mis meil ülemkogus hommikul poole neljani kestavad, on aeg-ajalt veidi kurnavad, kuid on seda väärt," lisas ta.
Eesti püsib seni ühehäälsuse nõude taga
Eesti on seni kinnitanud oma vastuseisu ühehäälsuse nõudest loobumisele - viimati kinnitas selle positsiooni üle eelmine valitsus tänavu jaanuaris.
Samas ütles uus tulevane välisminister Margus Tsahkna aprilli keskel ETV saates "Esimene stuudio", et võiks kaaluda võimalust "konsensus miinus üks", mis võimaldaks mööda minna ühe riigi vastuseisust mõnele otsusele.
"See sama konsensuspõhimõte kaitseb ju ka väikeseid riike nagu Eesti. Ehk siis Eesti istub täpselt samavõrdselt laua taga nagu Prantsusmaa või Saksamaa, ehk siis kindlasti on see Eesti riigi huvides, pikemas perspektiivis ei ole vaja seda konsensuspõhimõtet muuta," rääkis uus välisminister. "Küll aga on arutatud, kas rakendada konsensus miinus üks [põhimõtet] ehk siis korrale kutsuda, kui keegi ühe riigina lihtsalt blokeerib kogu Euroopa Liidu toimetamist. See on see, mida võiks võib-olla mõelda," lisas ta.

Märtsis võttis Euroopa Parlament vastu väliskomisjoni aseesimehe Urmas Paeti (Reformierakond) koostatud raporti Euroopa Liidu välispoliitika tugevdamisest, milles tehakse muuhulgas ettepanek loobuda mõnel juhul ühehäälsuse nõudest välispoliitiliste otsuste tegemisel.
Mullu suvel avaldasid Johan Skytte poliitikauuringute instituudi neli teadurit raporti, milles analüüsisid ühehääletusest loobumise mõju ning leidsid kokkuvõttes, et Eestil võiks loobuda oma senisest seisukohast ning asuda toetama enamushääletuse rakendamist Euroopa Liidu välispoliitikas.
Algatuse läbiminekul on mitu tõket
Lepingu muutmise läbirääkimiste alustamiseks on vaja lihthäälteenamust ehk 27 liikmesriigist peab seda toetama 14. Mis tahes õiguslikult siduv kokkulepe selles küsimuses eeldaks aga kõigi 27 EL-i liikmesriigi ratifitseerimist, selgitas EurActiv.
Täiendav takistus oleks aga see, et mõned liikmesriigid korraldaks selles küsimuses tõenäoliselt referendumi – samm, mis 2005. aastal lõppes Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu tagasilükkamisega.
Algatuse esitanud üheksa riiki teatasid, et selle eesmärk on kooskõlastada tegevust EL-i institutsioonidega ja teha tihedat koostööd kõigi liikmesriikidega, kutsudes teisi riike selle reformitööga ühinema.
Toimetaja: Mait Ots