Reedel saabusid Tallinnasse visiidile Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz, Läti peaminister Krišjānis Kariņš ja Leedu peaminister Ingrida Šimonytė.

Peaminister Kaja Kallas kohtus Scholziga ning lisaks toimus Eesti, Läti, Leedu ja Saksamaa valitsusjuhtide ühine tööõhtusöök ja pressikonverents.

Scholz rääkis pressikonverentsil, et Balti riikide ja NATO idapiiri julgeolek on tähtis ning seetõttu on Saksamaa ka Leedusse oma väeüksusi viinud.

"Me peame kaitsma oma liitlasi sõjalise rünnaku korral. Ma ütlen selgelt, et me oleme valmis kaitsma NATO territooriumi igat ruutsentimeetrit rünnaku eest. Ma ütlesin seda ka aasta tagasi NATO Madridi tippkohtumisel ja kordan seda täna. Ma mõtlen seda sõna-sõnalt nii," rääkis ta.

"Me oleme astunud vajalikke samme, Saksamaa sõjavägi on kujundatud nii, et saaksime kaitsta Ida-Euroopat, sest iga liitlase kaitse on oluline kogu alliansi ja kogu Euroopa Liidu julgeoleku jaoks. Eesti õhuruumi kaitsmisel osalevad meie Eurofighterid, Leedus on 700 sõjaväelast abiks ja niimoodi on NATO võtnud juhtrolli. Lisaks on meil Saksamaa lahingubrigaad Leedus. Meie merevägi on suurendanud kohalolekut Läänemerel," loetles kantsler.

Scholz lisas, et Venemaa režiimi liider Vladimir Putin on NATO-t tugevdanud. "Putin on oma kalkulatsioonides eksinud. Ta soovis NATO-t nõrgestada, aga saavutas sellele vastupidise."

Scholz kinnitas, et Saksamaa jätkab Ukraina toetamist nii poliitiliselt, relvastusega kui ka humanitaarabiga. "See otsus on murdumatu," sõnas ta ja lisas, et lääs peab ka karmistama sanktsioone Venemaa vastu ning leidma viise, kuidas tõkestada sanktsioonidest kõrvale hiilimist.

"Koos Baltimaadega, Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste partneritega oleme jätkuvalt kindlalt Ukraina kõrval ja abistame Ukrainat nii kaua kui vaja. Venemaa peab mõistma, et see sõda on mõttetu ja ta peab oma väed tagasi tõmbama," kõneles Scholz.

Kallas ütles, et lääne liitlaste tugevus on ühtsus, kuid Kremli strateegia on selle murdmine. Peaminister rõhutas, et sõda peab lõppema Venemaa kaotusega.

"Mida kiiremini Putin mõistab, et ta ei saavuta oma eesmärke, seda kiiremini sõda lõpeb," sõnas Kallas ja kinnitas, et Eesti jätkab Ukraina toetamsit relvade, laskemoona ja sõjaväelaste väljaõppega. Kallas tänas ka Saksamaad hiljutise 2,7 miljardi eurose abipaketi eest Ukrainale.

Kallase sõnul tuleb Venemaa sõja eest vastutusele võtta, vastasel juhul ei lõpe Venemaa vägivallatsükkel kunagi.

Peaminister ütles, et stabiilsuse suurendamiseks on vaja tugevamad Euroopa Liitu ja NATO-t. "Vajame Ukrainat Euroopas ja NATO-s. NATO ja Euroopa Liidu laienemine on varem suurendanud stabiilsust," sõnas Kallas ja lisas, et rahu tagamiseks on vaja Saksamaa liidrirolli nii NATO-s kui ka Euroopa Liidus.

Kariņš nõustus Kallase ja Scholziga ning ütles, et oma sõjaga on Putin muutnud lääne liitlased tugevamaks.

"Mida Putin on teinud viimase aasta jooksul, on see, mida ta poleks oodanud – ta muutis meid tugevamaks, ühtsemaks, ta on toonud Euroopa tihedamalt kokku ja andnud ka NATO-le uut elujõudu," ütles Läti peaminister.

Ta lisas, et riikide ülesanne on muuta end tugevamaks ning kirjeldas Läti samme oma sõjalise võimekuse tugevdamiseks. "Me arendame viit erinevat valdkonda, nii et meil on uued seadmed, HIMARS-id, keskmaa-õhutõrje, mida ostame koos Eestiga Saksamaalt. Me oleme praegu üles ehitamas uut sõjaväebaasi riigi lõunaosas ja viime uuesti sisse ajateenistuse. Me tahame jõuda kaitsekulutustega kolme protsendini SKT-st," rääkis ta.

"Me teeme kõik, et muuta end tugevamaks, aga sellest ei piisa, et me teeme seda üksi ja seetõttu on tähtis, et kõik NATO liikmed seda teeksid ja jõuaksid kahe protsendini ja enamani," lisas Kariņš.

Ta kinnitas, et ka Läti on valmis toetama Ukrainat nii kaua kui vaja ja kuni Venemaa agressioon lõpeb.

Kariņš märkis, et kui Ukraina on sõja võitnud, siis peab ta ka NATO liikmeks saama. "See on ainus viis, kuidas tagada, et Venemaa ei alustaks uuesti sõda," ütles ta.

Kariņš ütles, et nii Ukraina kui ka lääs maksavad praegu selle eest, et juba 2014. aastal, Venemaa sõja esimeses faasis piisavalt ei reageeritud.

Šimonytė kinnitas samuti, et Leedu ei väsi Ukraina toetamisest, sest vastasel juhul võib Venemaa agressioon kunagi ka mujale Euroopasse laieneda. "Ainult demokraatia ühine vastuseis ja agressori vastutusele võtmine võib murda Venemaa sõdade nõiaringi," ütles ta.

Šimonytė lisas, et enda riigi kaitsmisega kaitseb Ukraina ka teiste riikide vabadust ja reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda.

"Abi Ukrainale tähendab vabadust, see on investeering rahusse ja Euroopa julgeolekusse. Ukraina kaitseb ka meie vabadust ja reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda. Seetõttu on hädavajalik relvade kiire tarnimine Ukrainasse."

Šimonytė hinnangul on Venemaa valmis pikaajaliseks vastasseisuks. Seepärast on tema sõnul vaja alliansi julgeolekut tugevdada. "Me ei saa edasi liikuda samm haaval, vaid otsused peavad olema kiired ja julged," sõnas ta.

ERR-i ajakirjanik Vahur Lauri küsis kantslerilt ja peaministritelt, mida nad arvavad sellest, et sõjategevus võib kanduda ka Venemaa territooriumile, võttes arvesse seda, et Ukraina kasutuses on läänelt saadud relvasüsteeme.

Scholz vastas, et kuna Venemaa ründas Ukrainat, siis võib Ukraina end ka kaitsta. Samas rõhutas ta ka USA liidrite öeldut, et Ukrainale antud relvi kasutataks vaid Ukraina territooriumil.

Ka Balti peaministrid rõhutasid, et Ukrainat rünnatakse ning Ukrainal on õigus end kaitsta.

"ÜRO harta ütleb, et igal riigil on õigus end kaitsta ja riigil peab olema selleks ka võimalus. See tähendab ka, et Ukraina saab kasutada relvi, mis talle antud ja Ukrainal ei ole mingit soovi Venemaale sisse tungida. See on selge. Meil on tegemist ühe agressori ja ühe ohvriga praegusel juhul," ütles Kallas.

"Ukrainat rünnatakse ja neil õigus end kaista. Meie ülesanne on aidata neil end kaitsta. On selge, et Ukraina ei ole siin ründamas Venemaad, vaid Ukraina eesmärk on kaitsta enda riiki," sõnas Kariņš.

"Mind üllatab Venemaa mure antud juhul, sest Venemaa on sõjas. Nii et mõnevõrra üllatav on arvata, et sõda võib toimuda ainult teise riigi territooriumil, mida nemad on rünnanud, sest üht-teist võib juhtuda ka sinu enda territooriumil," ütles Šimonytė ja kordas, et ÜRO harta lubab Ukrainal end kaitsta.

Vastates Delfi ajakirjaniku küsimusele Ukraina ja Venemaa võimalike rahuläbirääkimiste kohta, ütlesid kantsler ja peaministrid, et Ukraina sõda ei tohi muutuda külmutatud konfliktiks ning üksnes Ukraina otsustada ja öelda on see, millal sõda lõpeb, millal ja millistel tingimustel nad on valmis rahuläbirääkimisteks.

Karis: jätkame Ukraina toetamist kuniks vaja

President Alar Karis ütles Kadriorus kohtumisel Scholziga kaitsekoostööst rääkides, et Saksamaa kindlameelsus on tähtis kogu Euroopa julgeolekusse panustamisel ja Ukraina toetamisel.

"Liidukantsleri sõnastatud julgeoleku- ja kaitsepoliitiline pööre – Zeitenwende – kajastab Saksamaa kasvavat panust julgeoleku- ja kaitsepoliitikas, samuti NATO idaserva kaitsel. Julgeolek on jagamatu ja oluline NATO piiridel igas ilmakaares. Saksamaa roll Euroopa julgeoleku tagamisel ja Ukraina toetamisel on väga oluline," märkis president Karis.

"See tähendab, et me vajame tugevat Saksamaad, tugevat Prantsusmaad, Ühendkuningriike, Hollandit, Soomet, Eestit – kõikide Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide pühendumist meie ühise julgeoleku hoidmisse ja suurendamisse," lisas president.

Karis ja Scholz vestlesid ettevalmistustest juulis toimuvaks NATO tippkohtumiseks ning sammudest Euroopa julgeoleku kindlustamisel. "Vaikimine ei saa olla vastus Ukraina taotlusele liituda NATO-ga. Ukrainat ei tohi jätta halli tsooni, tulevikus näeme Ukrainat alliansi liikmena," sõnas Karis. "Just hallid tsoonid Euroopas muutsid võimalikuks Venemaa sõjalise agressiooni Ukraina vastu."

Rääkides Venemaa kui agressori ja sõjasüüdlase vastutusele võtmisest, märkis Eesti riigipea, et karistamatusel ei saa tänapäevas olla kohta. "Venemaa on Ukrainas süüdi lugematutes sõjakuritegudes, vastutus nende eest peab olema möödapääsmatu, Eesti toetab rahvusvahelise tribunali loomist," lisas ta.