Kuigi presidendivalimiste kajastamisel pöörati palju tähelepanu opositsioonikandidaadile, siis kui osalt võis selle taga olla ka soovmõtlemine, näitasid suurt toetust Kilicdaroglule ka arvamusküsitlused, ütles Ehand.

"See fakt iseenesest oli väga huvitav ja intrigeeriv. Tundus, et opositsioon suudab anda korraliku lahingu president Erdoganile," rääkis Ehand.

Arvamusküsitlused olid Ehandi sõnul selles mõttes ka õiged, et opositsiooni tulemus oli väga hea ning Erdogani toetus ühiskonnas on mõnevõrra vähenenud. "Viis aastat tagasi suutis ta võita esimeses voorus ja üle 52-protsendilise häälteenamusega," sõnas ta.

Analüütikute hinnangul jääb Türgi ka tulevikus ka oma asukoha ja huvide tõttu vahendajaks Venemaa ja Lääne vahel, ütles Ehand. Erdogan ja opositsioon pakkusid asjaajamiseks välja aga erineva stiili. "Kui opositsiooni pakkumine oli selline, et parandatakse rohkem suhteid läänega, ollakse Venemaa suhtes võib-olla järsem, jõustatakse rohkem Euroopa Liidu sanktsioone, kuigi samas ei ühineta nendega, siis on Recep Tayyip Erdogani puhul selline eriline suhe Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ja see ilmselt jätkub nüüd," rääkis ta.

"Samas on vaja ka Erdoganil ikkagi seda tasakaalupunkti leida ehk parandada ka suhteid läänega. Seda tal on vaja juba Türgi majandusarengu jaoks. Võib-olla hoopis see kui need valimised nüüd läbi saavad annab mingi tõuke, et Erdogan otsib mõõdukamat tooni lääne pealinnadega suhtlemisel," sõnas Ehand.