ERR Istanbulis: valimised ei muuda Türgi laveerimist lääne ja Venemaa vahel
Türgis seisab nädalavahetusel ees presidendivalimiste teine voor ja kampaania käib, aga president Recep Tayyip Erdoganil on pärast esimese vooru võitu selge edumaa. Nii jätkab Türgi ilmselt ka pärast valimisi senisel välispoliitilisel kursil, laveerides lääne ja ida ning lääne ja Venemaa vahel.
Kui türklastelt Istanbuli kaldapealsel küsida, mida nad arvavad Venemaa-Ukraina sõjast ja kuidas tuleks Ukrainat toetada, siis ei erinegi vastused väga palju sellest, kuidas Eestis asjadest aru saadakse.
"See on poliitikute asi, aga kui te küsite minult, siis ma leian, et peab toetama Ukrainat ja peab seisma Ukraina kõrval. Nemad ei tahtnud sõda, Venemaa tahtis sõda," ütles Filiz Afaca.
"Ma pooldan Ukrainat, ma vihkan Venemaad ja seda nõmedat Putinit. Vihkan. Sellest ei tule head, kes armastab sõda. Nad tapavad inimesi kohutaval moel. Kas see ei ole patt? Kas ühte inimest on lihtne üles kasvatada? Kahju on neist lastest, naistest ja vanainimestest," rääkis Emine Özmen.
"Ükskõik, olgu see Süüria või Venemaa või ükskõik milline maailma riik, ükskõik, kes alustab sõda ja kes neid toetab, kõigi nende vastu tuleb teha blokaad," sõnas Cem Sönmez.
"Me ei pea toetama kedagi sõjaliselt. Kui võimalik, siis tuleb sõdijad kokku tuua ja püüda sõda lõpetada. Sõda on väga halb," ütles Duran Babacan.
Bosporuse väin on täis kaubalaevu. Sealt kaudu liiguvad viljalaevad Ukrainast maailma vastavalt ÜRO ja Türgi vahendatud leppele. Türgi toetab Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning aitab Ukrainat relvadega. Samal ajal on Türgi eksport Venemaale ligikaudu kahekordistunud ja Türgi lõikab sõjast mitmel moel majanduslikku kasu.
"See on justkui õhuauk. Paljud Euroopa ettevõtted jätkavad tegutsemist Venemaal läbi Türgi ettevõtete. Euroopa Liit ja USA tegutsevad koos, aga seda ei toeta ÜRO ja Türgil ei ole kohustust neid sanktsioone järgida. Kõik teavad seda ja see ei ole mingi saladus. See on äri silmakirjalikkus konfliktide osas," selgitas Istanbuli Koci ülikooli majandusprofessor Cem Cakmakli.
Türgi on vahelduva jõuga lääne sanktsioone jõustada aidanud või vastupidi, silma kinni pigistanud. Türgi sõltub Vene gaasist, hiljuti avas president Erdogan koos Venemaa presidendi Vladimir Putiniga Venemaa ehitatud tuumajaama, samuti on sinna oodatud Vene turistid ja emigrandid. Tänavatel näeb venelastele suunatud reklaame ja president Erdogan ütles alles eelmisel nädalal CNN-ile, et Türgil on Venemaaga positiivne suhe ja erisuhe Vladimir Putiniga. Eelkõige selle erisuhte tahakski opositsiooni presidendikandidaat Kemal Kilicdaroglu lõpetada.
"Kilicdaroglu on lubanud institutsionaalsemaid suhteid. Erdogani jaoks on isiklikud suhted mugavamad. Me eeldame, et need isiklikud suhted jätkuvad. Aga riigi majanduslike vajaduste tõttu on vajalik suhteid parandada ka teistega kõikjal maailmas, et parandada majandusolukorda. Tal on raskem läänega suhteid hoida, aga Türgi peab hoidma tasakaalu, nagu ma just ütlesin," rääkis mõttekoja EDAM peasekretär Cigdem Üstün.
Türgi majandus vajab välisvaluutat ja välisinvesteeringuid, seega on probleemiks halvenenud suhted läänega ja see, et investorite silmis on võim koondumas ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtted ahenemas. Valitsevale võimule lähedase mõttekoja SETA Brüsseli büroo juht Talha Köse räägib aga Erdogani autonoomsest välispoliitikast.
"Ta on Ukraina territooriumi okupeerimise vastu, samal ajal tahab ta säilitada tasakaalustatumat suhet Venemaaga, sest ilma Venemaata ei ole võimalik lahendada seda küsimust ega mitmeid teisi küsimusi, nagu Süüria või ka ilmselt Mägi-Karabahhi ja Aserbaidžaani teemat, kus Venemaa on oluline osaline," selgitas Köse.
"Usalduslike suhete tõttu Putini ja Zelenskiga püüab Erdogan hoida tasakaalustatumat lähenemist ja panustada rohkem vahendamistegevusse," lisas ta.
Opositsioon on lubanud oluliselt läänemeelsemaid suhteid, aga Türgi lähenemine ei muutuks ühelgi juhul 180 kraadi, sest tema enda asukoht, probleemid ja huvid jäävad samaks, leiavad pea kõik analüütikud.
Rootsi NATO-sse pääs oleks opositsiooni võimule tulles lihtsam, aga selleks võib avaneda aken ka Erdogani ajal nüüd, pärast valimisi.
"Ma arvan, et nad on astunud olulisi samme seadusandluse poolest, aga see ei ole veel piisav. Kui nad viivad need seadused ka ellu, siis need võetakse suure tõenäosusega vastu," ütles Köse.
"Mis puudutab NATO laienemist, siis ma arvan, et Rootsi pääseb NATO-sse vaatamata valimiste tulemusele, tõenäoliselt sel aastal," sõnas Eurasia Grupi analüütik Emre Peker.
Türgiga tuleb läbi rääkida, ütleb Eesti suursaadik Türgis Annely Kolk, keda järgmise töökohana ootab Ukraina.
"Euroopa Liidu soov, et Türgi ühineks Venemaa-vastaste sanktsioonidega – tegelikult on ka see teadmine Euroopas, et see ei ole nii lihtne. On Euroopa Liit ja meil on võib-olla lihtsam, meid toetatakse rohkem ja ka Türgi on palunud rohkem dialoogi Euroopaga, et ka neil oleks lihtsam. Ja mis seal salata, Türgi on tegelikult väga palju sõltuvuses Venemaast, gaasist ja turismist rääkimata. /.../ Ja Türgi on väga hea liitlane, sõber NATO-s ja NATO-s me ikkagi oleme leidnud selle suuna ühiselt, mida me oleme ikkagi väga soovinud," rääkis Kolk.
Ettearvamatuid sündmusi Türgist praegu oodata ei ole, aga ülemäära mugavalt ei saa keegi end samuti tunda.
"Putin on reeturlik. See ei loe, et ta on Erdogani parim sõber. Kes teeb ukrainlastele seda, võib teha meile ka. Ta tahab algatada maailmasõda," arvas Emine Özmen.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Välisilm"