70-aastase ajalooga Euroopa Nõukogusse kuulus eelmise aasta märtsini ka Venemaa, kuid visati sealt välja pärast täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Tippkohtumise keskmes on Ukraina toetamine ja agressioonikuritegude tribunali loomine.

"Kohtumine toimub väga tähtsal ajal, kriitilisel ajal Euroopa ja maailma jaoks, sest Euroopas on hävitav sõda, suurim pärast teist maailmasõda ning meil on vaja leida vastused, kuidas hallata uuest geopoliitilisest olukorrast tekkivaid teemasid," ütles Euroopa Nõukogu peasekretär Marija Pejcinovic Buric.

Euroopa Nõukogu peasekretäri sõnul tuleks pöörata tähelepanu Ukraina lastele, keda sõda mõjutab.

Suurbritannia peaminister Rishi Sunak tahab mõtteid vahetada, millised on pikaajalised julgeolekutagatised Ukrainale.

"Olles äsja kohtunud Ukraina presidendi Zelenskiga, siis kavatsen teistega rääkida sellest, kuidas tagada Ukraina jätkuv toetamine nii, et nad saaksid end kaitsta Venemaa agressiooni eest. Lisaks tuleks mõelda pikemaajaliste julgeolekusätete peale, mida tahame Ukraina toetuseks pikas perspektiivis kehtestada," lausus Sunak.

Kui Venemaa on ühendusest välja visatud, siis Valgevene eristaatus on peatatud demokraatlike põhimõtete rikkumise pärast. Euroopa Nõukogu liikmed on aga heaks kiitnud mõtete vahetamise opositsioonijuhi Svitlana Tsihhanovskaja ja teiste režiimi vastastega, mistõttu on ka nemad kohal.

"Valgevene ei ole Euroopa Nõukogu liige, kuid oleme pühendunud eesmärgile selleks saada, kui tingimused on loodud. Praegu loome rajame suhteid Euroopa Nõukoguga, et meie osalemine tulevikus läheks võimalikult kergelt," ütles Tsihhanovskaja.

Islandile on tähelepanu pööranud ka küberründajad, kes suutsid halvata parlamendi kodulehe ning internetiühenduse Altingis. Maas oli ka valitsuse koduleht. Islandi küberkaitse ei kinnita, et ründajateks olid Vene rühmitused Killnet ja Noname057, kuid on alust arvata, et ründed jätkuvad kogu tippkohtumise aja.