Sel nädalal külastas Hiinat Venemaa peaminister Mihhail Mišustin. Ta kohtus Pekingis Hiina juhi Xi Jinpiniga. Venemaal ja Hiinal on tihedad sidemed, märtsis külastas Xi Moskvat. Siiski pole riigid veel allkirjastanud Siberist Hiinasse suunduva gaasitoru lepingut. Projekti nimi on Power of Siberia 2 (PS-2). 

2019. aastal käivitati Vene ja Hiina vaheline Power of Siberia torujuhe. See juhe kasutab kahte Ida-Siberi gaasimaardlat. Hiina on nende maardlate ainus turg. PS-2 kasutab aga Jamali poolsaare gaasimaardlaid. Samade maardlate kaudu varustas gaasimonopol Gazprom ka Euroopat. 

Venemaa loodab Pekingi toel vähendada sõja tõttu kehtestatud piirangute mõju, mis suurendab nüüd tema majanduslikku ja tehnoloogilist sõltuvust Hiinast. Moskva otsib alternatiivseid ekspordi allikaid. Analüütikute sõnul üritab Hiina nüüd Venemaa kehva olukorda ära kasutada ning Peking ei kiirusta PS-2 lepingu sõlmimisega.

"Peking on varemgi läbirääkimisi pikemaks venitanud, et saada paremat tehingut. See juhtus siis, kui peeti läbirääkimisi PS-1 üle. Kuna Venemaa jätkab sõjalist tegevust Ukrainas, siis usub Peking, et tema läbirääkimispositsioon saab ainult paremaks minna. Venitamine võimaldab gaasi hinda alla viia" ütles Euroopa Välissuhete Nõukogu Hiina ekspert Alicja Bachulska. 

Rahvusvahelise Energiaagentuuri analüütik Gergely Molnar ütles, et Hiina ei taha Vene gaasist sõltuvusse sattuda. 

"Hiina saab Venemaalt veidi üle viie protsendi oma gaasist. Koos plaanitava pakkumise suurendamisega olemasolevate marsruutide kaudu suurendaks PS-2 leping selle osakaalu 2030. aastate alguseks umbes 20 protsendini," ütles Molnar. 

Hiinat räsib energiakriis ning Peking tahab vähendada riigis ka söetootmist. Mõned eksperdid leiavad, et Hiina ja Venemaa vaheline energiapartnerlus süveneb veelgi. 

"Keegi ei peaks tegelikult eeldama, et Hiina loobub juurdepääsust Venemaa naftale ja gaasile. Selline kaubandus on normaalne, rahumeelne kaubandus," väitis Pekingis asuva mõttekoja tippjuht Victor Gao.