Putin võeti Hiinas vastu pealtnäha samasuguste auavaldustega kui USA president Donald Trump. Auvalve, saluut, lipukestega lehvitavad lapsed.

Kui aga Trumpiga kohtumine tähendas eelkõige pingete maandamist kahe võimsaima riigi vahel, siis Putini visiit esitas Pekingile hoopis teistsuguse väljakutse – kuidas esitleda suuri edusamme suhetes, mis on juba mõlemalt poolt korduvalt kuulutatud piirituks sõpruseks. Ja veel olukorras, kus Moskva jääb olulisest lepingust ilma.

Läbimurret 2600 kilomeetri pikkuse maagaasijuhtme küsimuses, mis plaanitakse rajada Venemaalt Lääne-Siberi gaasimaardlatest Mongoolia kaudu Hiinasse, ei toimunud. Juhe nimega Siberi Jõud 2 tarniks kuni 50 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas, asendades Euroopa turul kadunud tulusid. Sellega müüks Venemaa Hiinale gaasi tänasest enam kui kaks korda rohkem. Juhtme ehitustöid on edasi lükatud juba mitu korda.

"Te peate õigesti aru saama, et edusamme on tõepoolest tehtud. Tegelikult on paljudes Siberi Jõu 2 küsimuse võtmedetailides kokkuleppele jõutud. Edusamme saab ja tuleks tunnustada. Kuid me pole veel jõudnud selle kokkuleppe lõpuleviimiseni, mõni detail on veel viimistlemata," lausus Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

Kui Trumpiga kohtudes seisis Hiina president Xi Jinping võrdse partneri kõrval, siis Putiniga suheldes oli õhus küsimus, et oleme küll vennad, aga kes on suurem, kes väiksem vend.

"Kuid kes hakkab mängima suurt venda, kes väikest venda? Ma arvan, et see on koht lahkarvamusteks. Selles mõttes on endiselt tajutav asümmeetria vastastikuses meeleheites ja sõltuvuses, turundusliku jõu küsimustes, püüdes rääkida endale lepingut, mis toimiks rohkem Hiina või rohkem Venemaa kasuks," sõnas Atlandi Nõukogu Hiina keskuse politoloog Wen-Ti Sung.

Sõltuvus teineteisest on poliitilistel põhjustel paratamatu ja rahule tuli jääda ka üldisemate, vähemtähtsamate ja deklaratiivsete kokkulepetega ning tähistada heanaaberlike suhete leppe 25. aastapäeva.

"25 aastat pärast Hiina ja Venemaa vahelise heanaaberlikkuse ja sõbraliku koostöö lepingu allkirjastamist on kahepoolne koostöö märkimisväärselt laienenud. Loodame ka selles vaimus jätkata, edendades ühiselt kahepoolset koostööd ja tehes koostööd rahvusvahelisel areenil," ütles president Putin.

Pole võimatu, et Putini visiit oli Pekingis rihitud sihilikult kohe pärast Trumpi.

"Ma arvan, et nende kahe kohtumise ajaline lähedus on märk sellest, et Hiina püüab Venemaale signaali anda: "Kuule, kuigi USA ja Hiina saavad praegu hästi läbi, asjad näivad Washingtoniga taas positiivsemale teele pöörduvat, ei saa see kuidagi Hiina ja Venemaa lähedaste suhete arvelt toimuda,"," lausus Sung.

Hiina poolele tuli aga jätta tema rahusobitaja maine. Nii lükkas Kremli pressisekretär tagasi väited nagu oleks Hiina armee viimase aasta jooksul treeninud umbes 200 Vene sõdurit, kellest osa on läinud hiljem ka Ukraina rindele ja et sajad Hiina sõdurid on käinud väljaõppel Venemaal.

"Ei, ma ei kommenteeri seda. Nii Euroopa kui ka Ameerika Ühendriikide ajalehed avaldavad sel teemal palju valeinformatsiooni. See on probleem, millega me silmitsi seisame ja me peame sellise valeinformatsiooni aktsepteerimisel olema väga ettevaatlikud," sõnas Peskov.

Hiina presidendile oli möödunud nädal kahtlemata suurhetkeks. Mitte ainult selle pärast, et Pekingisse saabus järjepanu kaks suurliidrit, vaid Ukrainas sõda pidava Putini ja Iraaniga sõdiva Trumpi kõrval oli Xi-l võimalik end näidata tõelise rahumehena.

"Tänapäeva maailm pole kaugeltki rahumeelne. Ühepoolsus ja hegemoonia kujutavad endast tõsist ohtu ning maailm seisab silmitsi riskiga taandareneda džungliseaduste rüppe," lausus Jinping.