Eriti kiire oli netovara mediaani kasv kahe viimase uuringu vahel, aastatel 2017–2021, ulatudes ligi 40 protsendini.

Netovara (vara, millest on maha arvestatud kohustused) on Eestis ebavõrdselt jaotunud ja ebavõrdsuse tase on Eestis euroala riikide seas üks kõrgemaid, näitab uuring. Samas on ebavõrdsuse tase püsinud aastatel 2013–2021 stabiilne.

Rikkaimale viiele protsendile leibkondadest kuulub pea pool kogu netovarast.

Üks suure varalise ebavõrdsuse põhjuseid Eestis on ettevõtlusvara suur osakaal varades. Ebavõrdsust vähendab see, et valdav osa Eesti peresid omavad oma eluaset, mitte ei rendi seda.

Keskmise Eesti leibkonna varadest põhilise osa moodustab kinnisvara, ettevõtlusvara annab veerandi ja hoiused kümnendiku varadest. Pea kõigil leibkondadel on olemas finantsvara hoiusena; reaalvarasid on 90 protsendil leibkondadest.

Reaalvara omab keskmine leibkond 74 300 euro väärtuses, finantsvara 5100 euro väärtuses.

Enamiku kohustustest moodustavad kinnisvaratagatisega laenud. Kinnisvaralaenu on keskmisel laenuga leibkonnal 41 000 euro väärtuses

Eesti leibkondade laenukoormus on uuringu andmetel euroala keskmisest väiksem. Perede osakaal, kes pangast laenu ei saa (või ei saa seda soovitud mahus), püsis samal ajavahemikul stabiilselt seitsme protsendi ligidal.

Eelmisel kümnendil, mis jäi kahe suure kriisi – globaalse finantskriisi ja koroonapandeemiast põhjustatud majanduskriisi – vahele, leidis Eestis aset väga dünaamiline majandusareng. Kiirelt kasvasid nii sissetulekud kui ka varade hinnad, mistõttu suurenes märkimisväärselt ka perede jõukus.

Aastatel 2017–2021 suurenesid märgatavalt perede likviidsed puhvrid ning likviidsete varade ja sissetuleku suhtarv kasvas enam kui kaks korda. Selle muutuse põhjus oli hoiuste kiire kasv, kusjuures hoiuste maht kasvas märgatavalt kõigil sissetulekutasemetel. Kokku suurenes hoiuste mediaanväärtus sel perioodil 1900 eurolt 4300 eurole.

Hoiuste kiire kasvu tõenäolisim põhjus oli koroonapandeemia, mis kestis ka veel uuringu läbiviimise ajal. See tõi kaasa mitmeid piiranguid, mis vähendasid leibkondade võimalusi teha erinevaid tarbimiskulutusi (puhkus, meelelahutus, väljas söömine). Seetõttu suurenes säästmine ja peamine säästmisviis, eriti kui säästetakse lühiajaliselt, on raha hoiustamine pangas. 

Uuringu andmestik võimaldas hinnata ka leibkondade finantshaavatavust aastatel 2021–2023 ning ka juhul kui euribori tase tõuseks kuue protsendini, märkis keskpank. "Mudelipõhised hinnangud ei näidanud, et viivislaenude määr kasvaks oluliselt. Euribori tõusust tingitud intressikulude kasv on ulatuslikum jõukamatel peredel, kellel on suuremad eluasemelaenud. Samas on suurema sissetulekuga leibkondadel ka enam likviidseid varasid ja rohkem võimalusi oma tarbimiskulutusi vähendada ning kulude mõõduka kasvu korral võib eeldada, et nad suudavad oma laenu teenindamist jätkata."