Oluline teisipäeval, 30. mail kell 22.35:

- IAEA juht palus Venemaal ja Ukrainal Zaporižžja tuumajaama kaitsta;

- Biden: ATACMS-i rakettide Ukrainale andmist võib veel kaaluda;

- Venemaa tegi Kiievi vastu 24 tunni jooksul kolmanda õhurünnaku;

- Moskvat tabas teisipäeval esimene suurem droonirünnak;

- Korea leht: Ukraina tahab Lõuna-Korealt õhutõrjesüsteeme;

- Zelenski peale kohtumist Ukraina kaitseväe juhtkonnaga: edasimineku otsused on tehtud;

- Oryx: Venemaa on tõendatult kaotanud rohkem kui 2000 tanki;

- Ukraina demineerimiseks kulub 1,5 miljardit dollarit ja 20 aastat;

- Hiina eitab USA lehes ilmunud väiteid, nagu toetanuks Hiina valitsuse eriesindaja Li Hui Ukraina okupeerimise tunnistamist rahu saavutamiseks;

- Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 10 suurtükisüsteemi ja 410 sõdurit.

IAEA juht palus Venemaal ja Ukrainal Žaporižžja tuumajaama kaitsta

ÜRO rahvusvahelise aatomienergia agentuuri (IAEA) juht Rafael Grossi palus sõja osapooltel austada viit põhiprintsiipi, et kaitsta Ukrainas asuvat Zaporižžja tuumajaama.

Nende printsiipide hulgas on see, et tuumajaama ei tohi kasutada baasina raskerelvadele, näiteks mitmikraketiheitjatele, suurtükisüsteemidele ja laskemoonale ning tankidele või sõjaväelastele, keda saaks kasutada tuumajaamast tehtavaks rünnakuks.

Reuters märgib, et Grossi sõnum viitab sellele, et ta ei ole veel saavutanud kokkulepet tuumajaama kaitsmise kohta.

USA ei toeta rünnakuid Venemaa territooriumil

USA teatas teisipäeval seoses droonirünnakutega Moskvas, et Washington ei toeta rünnakuid Venemaa territooriumil, ehkki rõhutas, et sõjategevuse eest Ukrainas lasub vastutus Venemaal.

"Üldiselt võttes ei toeta me rünnakuid Venemaal sees. Oleme keskendunud Ukrainale varustuse ja väljaõppe pakkumisele, mida neil läheb vaja, et tagasi võtta oma suveräänset territooriumi," ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja ajal, mil välisminister Antony Blinken väisab Rootsit.

Pressiesindaja lisas, et USA jätkab Moskvas aset leidnud rünnaku üksikasjade hindamist.

Moskvat tabas teisipäeva varahommikul droonirünnak, kus kortermajad said kahjustusi ja paar inimest viga. Tegemist oli esimese taolise rünnakuga pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse mullu veebruaris.

Venemaa süüdistas rünnakus Kiievit.

Ent samas märkis USA välisministeeriumi pressiesindaja, et Venemaa korraldas teisipäeval Kiievile maikuus juba 17. korda droonirünnaku.

"Venemaa alustas seda provotseerimata sõda Ukraina vastu. Venemaa võiks selle lõpetada igal hetkel, kui tõmbab oma väed tagasi Ukrainast, selle asemel, et korraldab igapäevaselt jõhkraid rünnakuid Ukraina linnade ja inimeste vastu," ütles pressiesindaja.

Vene vägede poolt okupeeritud Melitopolis toimusid plahvatused

"Linnas kõlas rida plahvatusi. Üks neist oli väga võimas. Esialgse informatsiooni kohaselt üritasid Ukraina väed rünnata linna rakettidega. Venemaa õhutõrje töötab," väitis Zaporižžja okupatsioonivalitsuse liige Vladimir Rogov. 

Melitopoli seaduslik linnapea Ivan Fedorov ütles, et plahvatusi oli kuulda kogu linnas. Fedorov ise Melitopolis ei viibi. Pealtnägijate sõnul tabas linna kuus raketti. Kolm raketti lasi õhutõrje alla, kolm tabasid oma sihtmärke, vahendas CNN. 

Ukraina sai tagasi ligi 80 hukkunud sõduri säilmed

Ukraina re-integratsiooniministeeriumi teatel sai Ukraina okupeeritud aladelt tagasi 79 sõjas hukkunud sõduri säilmed. Säilmed antakse üle hukkunute lähedastele.

Moskva väitis, et Venemaa on väljastanud Ukraina okupeeritud aladel 1,5 miljonit passi

Venemaa peaminister Mihhail Mišustin väitis teisipäeval, et okupeeritud Ukraina piirkondades on Venemaa passi saanud umbes 1,5 miljonit inimest. Vene väed paiknevad Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblastites, vahendas Reuters.

Biden: ATACMS-i rakettide Ukrainale andmist võib veel kaaluda

USA president Joe Biden ütles esmaspäeval ajakirjanikele, et Venemaa ägenevad õhurünnakud Kiievile pole ootamatu areng. Kui Bidenilt küsiti, kas USA päritolu ATACMS-i rakettide andmine Ukrainale on võimalik, siis ta ütles, et see võib olla kaalumisel (algses sõnastuses "that's still in play"). Videot Bideni vastusest jagas sotsiaalmeedias ajakirjanik Alex Raufoglu.

Ukraina õhuväe teatel tulistas õhutõrje alla 29 Vene drooni 31-st

Ukraina õhuvägi teatas teisipäeva hommikul, et õhutõrje suutis tulistada alla 29 Vene Shahed-136/131 drooni esialgu Ukraina sihtmärkide vastu saadetud 31 droonist teisipäeva hommikul.

Venemaa tegi Kiievi vastu 24 tunni jooksul kolmanda õhurünnaku

Vene väed ründasid taas öösel droonidega Ukraina pealinna Kiievit. Tegu on 17. Vene õhurünnakuga Kiievi vastu maikuus. Ukraina kaitseväe väitel kasutas Venemaa rünnakus Kiievi vastu rohkem kui 20 drooni.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško sõnul olid plahvatused linna mitmes osas ning Venemaa rünnaku tõttu sai üks inimene surma. Kiievi Holosijivi piirkonnas puhkes allakukkunud droonirusude tõttu põleng ühes kõrghoones. Lisaks sai veel üks eluhoone kahjustada. Kokku on Klõtškõ sõnul evakueeritud 20 inimest ning neli inimest viidi haiglasse. Samuti on teateid põlengust Podilski piirkonnas ning lisaks on teated plahvatustest Sviatošõni piirkonnas.

Kiievi linna sõjalise administratsiooni juhi Serhi Popko teatel tuli Vene rünnak korraga mitmest suunast ja mitmes laines.

Samuti täpsustas Ukraina kaitsejõudude peastaap esmaspäeva õhtul tol päeval toimunud õhurünnaku üksikasju. Täpsustatud ülevaate kohaselt tulistas Ukraina õhukaitse esmaspäeval alla 36 Venemaa poolt välja tulistatud tiibraketist ja 30 kokku 38-st Shahedi ründedroonist. Lisaks tulistas Ukraina õhutõrje alla 11 Iskanderi raketti ennelõunase Vene õhurünnaku käigus.

Stoltenbergi sõnul pole lääs Ukraina toetamisest väsinud

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles teisipäeval, et lääneriigid pole Ukraina toetamisest väsinud. Stoltenberg ütles, et pole veel väsimuse märke näinud. Stoltenberg kommenteeris Ukrainas abistamist Oslos, kus kolmapäeval hakkab NATO välisministrite kohtumine vahendas Reuters. 

Moskvat tabas teisipäeval esimene suurem droonirünnak

Vene Föderatsiooni pealinnas Moskvas tabas ühe kõrgema eluhoone 25. korrust kell neli öösel droon, mis tekitas plahvatuse, kirjutasid Vene väljaanded SOTA ja Baza. Mõlemad väljaanded jagasid ka videot hoonet tabanud drooni rusudest. Droonirünnakus Venemaa pealinnale teatas hiljem ka Moskva linnapea Sergei Sobjanin. Lähemalt ERR-i uudistes.

Korea leht: Ukraina tahab Lõuna-Korealt õhutõrjesüsteeme

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles intervjuus Lõuna-Korea ajalehele The Chosun Ilbo, et soovib Korea vabariigilt õhutõrjesüsteeme ja eelhoiatussüsteeme. Zelenski sõnas, et saab aru Lõuna-Korea ekspordipiirangutest relvasüsteemidele, kuid Ukraina presidendi sõnul ei tohiks need piirangud kohalduda süsteemidele, mis on mõeldud Ukraina kaitseks. Õhutõrjesüsteemid ei ole Zelenski sõnul relvad, kuna neid kasutatakse ainult kaitseks. "Me peame ehitama Ukraina ümber [õhukaitse]kilbi riigi taas üles ehitamiseks ja loodan väga, et Lõuna-Korea aitab meid selles," ütles Zelenski.

Lõuna-Korea on oluline relvastuse eksportriik, kuid seni pole Korea tahtnud Ukrainale surmavat relvastust saata. Üheks põhjuseks on Lõuna-Korea jaoks vajadus hoida häid suhteid Venemaaga, kuna Moskval on mõningane mõju Põhja-Korea üle. Samas kinnitas Seoul aprillis, et Lõuna-Korea võib oma seisukohta muuta kui tekib olukord, mida rahvusvaheline kogukond ei suuda taluda.

Volodõmõr Zelenski rõhutas oma intervjuus, et 70 aastat tagasi aitasid mitmed riigid Lõuna-Koread sõjas Põhja-Korea vastu. Ukraina on Zelenski sõnul nagu Korea 70 aastat tagasi.

Zelenski: edasimineku otsused on tehtud

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma õhtuses videopöördumises, et esmaspäeval toimus Ukraina kaitsejõudude peastaabi kohtumine presidendiga. Zelenski mainis, et kohtumise käigus ei arutatud mitte ainult laskemoonavarusid, uute brigaadide väljaõpet ja Ukraina taktikaid vaid ka edasimineku ajastust. Zelenski sõnul on ses osas otsused tehtud. Ukraina president rohkem ses osas ei täpsustanud.

Ukraina president mainis ka uute õhutõrjesüsteemide tarneid Ukrainale ning sellega seotud kokkuleppeid partnerriikidega. Samuti tunnistas Volodõmõr Zelenski, et Ukraina õhutõrje efektiivsust tuleb tõsta, kuna mõned Vene rünnakud tabavad jätkuvalt sihtmärki.

Oryx: Venemaa on tõendatult kaotanud rohkem kui 2000 tanki

Sõltumatu sõjandusblogi Oryx autorite hinnangul on Vene Föderatsioon kaotanud Ukraina vastu rohkem kui 2000 tanki ja kokku rohkem kui 10 000 ühikut sõjatehnikat. Oryxi kaotuste nimekirjas arvestatakse ainult seda sõjatehnikat, mille kaotus on visuaalselt tõendatud. Seega on tegelike Venemaa kaotuste arv suurem.

Ukraina relvajõud on Oryxi andmeil tõendatult sõjas kaotanud rohkem kui 500 tanki ning kokku rohkem kui 3000 ühikut sõjatehnikat.

Maailmapank: Ukraina demineerimiseks kulub 1,5 miljardit dollarit

Ukraina territooriumi põllumaast tuleb Iisraeli riigi suurune osa demineerida ning ekspertide sõnul võib selle maa lõhkekehadest puhastamine võtta kuni 20 aastat aega, kirjutas The New Voice of Ukraine (NV). Ukraina valitsuse hinnangul tuleb kokku üheksas oblastis demineerida 470 000 hektarit põllumaad. Maailmapanga hinnangul kuluks selle maa demineerimiseks 1,5 miljardit dollarit. Kogu Ukraina pinnal tuleb kontrolliga ja demineerida kokku ligi kaks miljardit hektarit.

Ukraina põllumajandusminister Mõkola Solskõi ütles NV-le, et kuna mineeritud maad ei saa põllumajanduse tarbeks kasutada, siis jääb Ukraina äridel saamata 500 miljoni dollari väärtuses eksporditulu ehk tootmata jääb keskmiselt 2,5 miljonit tonni vilja.

Hiina: Li Hui ei teinud ettepanekut Ukraina okupeerimise tunnistamiseks

Hiina välisministeeriumi esindaja Mao Ning eitas USA lehes The Wall Street Journal (WSJ) ilmunud väidet, mille kohaselt soovitas Hiina valitsuse eriesindaja Li Hui oma Euroopa visiitide käigus Euroopa riikidel leppida Ukraina alade okupeerimisega Venemaa poolt rahu saavutamiseks. Sellist infot eitas varem ka Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba, kes peale WSJ-s ilmunud väiteid võttis ühendust oma Euroopa kolleegidega ning rõhutas, et ükski temaga suhelnud kolleeg ei kinnitanud WSJ väiteid.

Rutte: F-16 piloodiõpe algab võimalikult kiiresti

Madalmaade kuningriigi peaminister Mark Rutte teatas Twitteri kaudu, et suhtles hiljuti Ukraina presidendiga ning kinnitas Hollandi toetust Ukrainale. Rutte sõnul arutati nii Ukraina õhutõrje tugevdamist kui ka F-16 piloodiõppe alustamist võimalikult kiiresti.

Kyiv has again been targeted by barbaric air strikes, thankfully with limited effect due to the Patriot air defence systems. I just spoke with @ZelenskyyUA and reiterated NL is committed to support Ukraine however it can; from strengthening air defence systems to starting F-16…

— Mark Rutte (@MinPres) May 29, 2023

Mark Rutte rõhutas, et Ukraina abistamine pole valik, vaid seda peab tegema. Rutte lubas, et abi Ukrainale on arutlusel olulise küsimusena ka neljapäeval Moldovas, kus toimub Euroopa Poliitilise Kogukonna tippkohtumine.

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 10 suurtükisüsteemi ja 410 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 207440 (võrdlus eelmise päevaga + 410);

- tankid 3802 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 7469 (+2);

- lennukid 313 (+0);

- kopterid 298 (+0);

- suurtükisüsteemid 3445 (+10);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 565 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 332 (+1);

- operatiivtaktikalised droonid 3092 (+38);

- tiibraketid 1107 (+51);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 6219 (+12);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 454 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.