Oluline Venemaa-Ukraina sõjas kolmapäeval, 12. augustil kell 15.05:

- Vene droonid ründasid päevasel ajal Kiievit;

- Ukraina seiskas õhurünnakuga Novorossiiski viljaterminali töö;

- Zelenski: see oli unikaalne operatsioon;

- Õhurünnakud Krimmile kestsid kogu öö;

- Zelenski: Vene dokumendid kinnitavad ettevalmistusi mobilisatsiooniks;

- Meedia: Tobolski naftakeemiakompleks suleti pärast droonirünnakut;

- Ukraina ei avalda enam Venemaa rünnakutes hävitatud rakettide arvu;

- Zelenski: Venemaa kasutas seitsme hukkunuga rünnakus Põhja-Korea rakette;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1260 sõdurit.

Vene droonid ründasid kolmapäeval päevasel ajal Kiievit

Kiievi õhutõrje püüab tõkestada Venemaa droonide rünnakut, vahendas portaal Unian kolmapäeva pärastlõunal Ukraina pealinna meeri Vitali Klõtško sõnu.

"Pealinnas võitlevad õhutõrjejõud vaenlase droonidega," postitas Klõtško sotsiaalmeedias ja kutsus ühtlasi pealinna elanikke üles jääma varjenditesse.

Kiievis kõlas järjekordne õhuhäire nii kohaliku kui Eesti aja järgi kell 12.53.

Hommikul ründasid Venemaa okupatsiooniväe üksused Kiievi oblastit droonidega. Vaenlase rünnaku tagajärjel puhkes Brovarõ rajoonis tulekahju laohoonetes.

Ukraina seiskas õhurünnakuga Novorossiiski viljaterminali töö

Ukraina relvajõud peatasid ööl vastu kolmapäeva Venemaa Musta mere äärsele sadamalinnale Novorossiiskile korraldatud suure õhurünnakuga sealse viljaterminali töö.

Novorossiiski viljaterminal peatas pärast öist Ukraina droonirünnakut tegevuse, ütles selles valdkonnas tegutsev inimene kolmapäeval uudisteagentuurile Reuters. Terminali omanik Demetra Holding kinnitas, et terminal sai rünnakus kahjustada.

"Terminal on tegevuse peatanud ning kahjustusi hinnatakse," ütles allikas, kes palus teema tundlikkuse tõttu oma nime mitte avaldada. Hiljem märkis Reuters, et sai kinnituseterminali töö peatamisest veel kahelt sektoriga seotud allikalt.

Demetra Holdingu pressiesindaja kinnitas üksnes, et terminal sai täpsustamata kahjustusi, ning keeldus edasistest kommentaaridest.

❗️Novorossiysk faced its largest drone attack since the start of the war overnight. Fires broke out at the commercial port, including grain infrastructure and the Novorossiysk Grain Products Plant, while FIRMS fire-tracking data showed multiple hotspots across the port city. A… https://t.co/37pnlbqY2k pic.twitter.com/XMbMYbSnMw

— NOELREPORTS (@NOELreports) August 12, 2026

Ukraina õhurünnak hõlmas Novorossiiski kõrval ka seda ümbritsevat Krasnodari kraid. Krasnodari kraid tabas mitusada Ukraina drooni, teatas piirkonna kuberner Venjamin Kondratjev. Tema sõnul kahjustasid allatulistatud droonide rusud Novorossiiskis 21 elumaja ja nelja ettevõtet. Venemaa väidab enamasti droonirünnakute korral, et kahju tekitasid droonirusud, mitte otsesed droonitabamused, andes mõista, justkui suudaks õhutõrje kõiki Ukraina droone tabada.

Kuberneri teatel hukkus rünnakus Novorossiiskile kaheksa-aastane poiss ning veel kaheksa inimest, sealhulgas üks laps, said vigastada. Linnas avati ajutised majutuskeskused, kuhu viidi umbes 90 inimest.

Krasnodari krais Anapa ja Gelendžiki linnas kahjustasid droonirusud samuti elumaju ning vigastada sai neli inimest. Temrjuki rajooni Volna külas hukkus inimene, kui drooni osad kukkusid eramule, vahendas Vene meedia.

Ukraina kanal "Krõmski veter" kirjutas NASA FIRMS-i satelliidipiltidele viidates, et Novorossiiskis puhkesid tulekahjud Venemaa suurima Musta mere naftaterminali Šesharis kai piirkonnas ning sõjasadamas, kus baseeruvad Venemaa Musta mere laevastiku laevad ja allveelaevad. Põlenguid oli ka administratiiv- ja eluhoonetes.

Ukraina seirekanali Exilenova+ andmetel sai rünnakus pihta ka Novorossiiski teraviljakombinaadile kuuluv Venemaa suurim süvaveeline teraviljaterminal, mis mahutab kuni 300 000 tonni toodangut.

Ukraina õhurünnakust teatanud sõltumatute seirekanalite andmetel kuulsid Novorossiiski elanikud öösel korduvalt plahvatusi, kui Vene õhutõrje üritas käimasolevat droonirünnakut tõrjuda, vahendas väljaanne The Kyiv Independent.

Идёт массированная атака на Черноморское побережье!

⚫️ В Новороссийске Уже несколько часов гремят взрывы. Дорога в сторону Геленджика перекрыта

⚫️ В Геленджике звучит сирена и объявлена угроза атаки безэкипажных катеров
⚫️ Много беспилотников атакуют Крым. pic.twitter.com/RDVYOibfbM

— Пан Пачковский (@Q0MT6pFmbVqynsM) August 11, 2026

Öö edenedes teatasid pealtnägijad linnas jätkuvalt plahvatustest. Ühismeediakanali Exilenova+ andmetel tabas üks rünnak ka viljaelevaatorit ja põllumajandussaaduste veokompleksi, mida kasutatakse kaupade transportimiseks sadamatesse ja sealt välja.

pic.twitter.com/0JUeGkOTNn

— Exilenova+ (@Exilenova_plus) August 12, 2026

Novorossiisk on Venemaa jaoks oluline kaubasadam, aga seal on ka Vene Musta mere laevastiku baas. Venemaa on pärast Ukraina korduvaid rünnakuid Vene sõjalaevade ja mereväetaristu vastu Krimmis viinud suure osa oma laevastikust okupeeritud Krimmist Novorossiiskisse.

Zelenski: see oli unikaalne operatsioon

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles öist rünnakut Novorossiiskile kommenteerides, et tegemist oli unikaalse operatsiooniga, mille peamine sihtmärk oli Vene merevägi.

"Eile öösel viisid Ukraina kaitsejõud läbi ainulaadse operatsiooni, mille sihtmärgiks oli Novorossiiski mereväebaas – Venemaa laevastiku viimane suurem tugipunkt Mustal merel, rohkem kui 300 kilomeetri kaugusel rindejoonest," kirjutas Zelenski ühismeedias.

Last night, Ukraine's Defense Forces carried out a unique operation targeting the naval base in Novorossiysk – the last major stronghold of the Russian fleet in the Black Sea, more than 300 kilometers from the front line.

Our Palianytsia jet-powered drones, Neptune missiles, and… pic.twitter.com/kVg9DDBasN

— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) August 12, 2026

"Meie reaktiivmootoriga droonid Paljanõtsia, raketid Neptun ja mehitamata meresüsteemid tabasid edukalt määratud sihtmärke. Kinnitatud on tabamused õhutõrjepositsioonide, kaide ja sadama taristu pihta," kirjeldas Ukraina president, kes tänas riigi relvajõudude, julgeolekuteenistuse ja luureasutuste sõdureid täpse tegutsemise ja heade tulemuste eest.

"Okupeeriv laevastik ja kogu seda toetav taristu ei ole turvaline seni, kuni Venemaa agressioon jätkub. Sõda tuleb lõpetada ning kõik mõistlikud diplomaatilised ettepanekud on laual," rõhutas Zelenski.

Õhurünnakud Krimmile kestsid kogu öö

Plahvatustest teatati ka okupeeritud Krimmis ning väidetavalt katkes paljudes asulates elektrivool.

Plahvatusi ning eelkõige Venemaa õhutõrje tegevust oli kuulda Saki rajoonis, Kertšis, Jaltas, Jevpatorias ja Sevastoopolis, loetles väljaanne Dialog.ua, märkides, et Krimm oli kogu öö ulatusliku droonirünnaku all. Dialog.ua teatas viitega seirekanali Krõmski Veter (e.k. Krimmi tuul) andmetele, et õhurünnak piirkonnas algas juba teisipäeva, 11. augusti õhtul.

#Ukrainian drone strike attacks are on underway in the area of Kerch, Sevastopol and other areas in occupied Crimea.

The Crimean bridge is currently closed on both sides. pic.twitter.com/v9CBCTnttb

— Midobecker (@midobecker_1) August 11, 2026

Ohu tõttu sulgesid okupatsioonivõimud ajutiselt liikluse Krimmi sillal. Hiljem kostis plahvatusi sõjaväelennuväljade Belbeki ja Katša piirkonnas ning Balaklava soojuselektrijaama läheduses.

Pärast seda tekkis mitmes asulas elektrivarustuse häireid. Elektrikatkestustest teatasid Simferoopoli, Saki, Jevpatoria, Nikolajevka, Berehove, Pesstšanõi ja Uglovoi elanikud. Ka Sevastoopolis täheldati elektrivarustuse häireid.

Seirekanalite andmetel taastub mõnes piirkonnas elektrivarustus korraks ning katkeb seejärel taas.

⚡️ Ukrainian FP-1/2 kamikaze drones are reportedly active over Crimea tonight, with multiple explosions heard in Sevastopol.

The reported drone attack is still ongoing. pic.twitter.com/0XvL8YCGHg

— Mr. Guardian (@MrGGuardian) August 12, 2026

Bahtšissarais ütles üks Krimmi tuule tsiteeritud elanik, et alates südaööst on olnud mitu plahvatust, kuulda on olnud kuulipildujatuld ja pea kohal on lennanud droonid.

Krimmi idaosas teatati ulatuslikust droonirünnakust ka Krimmi silla lähedal. Sild ühendab okupeeritud poolsaart Venemaa Krasnodari kraiga.

Zelenski: Vene dokumendid kinnitavad ettevalmistusi mobilisatsiooniks

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas teisipäeval oma igaõhtuses videopöördumises, et on saanud kinnituse Venemaa ettevalmistuste kohta mobilisatsiooniks sel sügisel pärast septembris toimuvaid riigiduuma valimisi.

Ta rõhutas, et Ukraina valmistub aktiivseteks vastusammudeks.

"Kaitseministeeriumi luureosakonnast, Oleh Ivaštšenkolt, tuli raport Venemaa mobilisatsiooniks valmistumise kohta. Seda kõike kinnitavad Venemaa sisedokumendid,nad valmistavad seda ette sügiseks, kohe pärast simuleeritud parlamendivalimisi," ütles Zelenski.

Vene režiimi juhi Vladimir Putini plaan pole eriti keeruline, märkis Zelenski. "Ta tahab luua mulje, et venelased toetavad sõda, lõppude lõpuks on kõik praegu riigis lubatud parteid ühel või teisel moel rahu vastu", rääkis ta.

"Ja siis, pärast niinimetatud valimisi, plaanib ta aasta lõpuks täiendavalt mitmesaja tuhande venelase kiiret mobiliseerimist ja sama palju järgmisel aastal," ütles Zelenski videopöördumises.

Tema sõnul on selline mobilisatsioon kavandatud lisaks lepinguliste sõdurite värbamisele.

President märkis, et Venemaa kaotused elavjõus on umbes 30 000 inimest kuus, kellest 60 protsenti hukkub. Seetõttu väheneb okupatsiooniarmee koguarv Ukrainas järk-järgult tänu Ukraina aktiivsetele operatsioonidele ja droonide kasutamisele.

"Putin usub nüüd, et täiendav mobilisatsioon ja vägede värbamine Põhja-Koreast võimaldab tal seda sõda pikendada ja Venemaa pealetungioperatsioone intensiivistada. Me valmistume ette omaenda aktiivseteks operatsioonideks, et muuta Venemaa jaoks selliste plaanide elluviimine võimalikult raskeks," ütles Zelenski.

"Olen seadnud vastavad ülesanded meie luure- ja Ukraina eriteenistustele," lisas ta.

Zelenski nimetas Jabloko partei eemaldamist Venemaa üldvalimistelt tõendiks Putini soovimatusest lõpetada sõda Ukraina vastu.

"Ukraina kindlasti ei vaja sõda. Kui Putin tahab sõda nii väga, et ta on nüüd tegelenud järjekordse kõrgetasemelise poliitilise manipuleerimisega oma pseudovalimistel ja on nii kaasatud, et kardab näha valimisnimekirjas isegi ühte parteid, mis mainiks rahuvajadust. Kui ta eemaldas Jabloko partei, siis on tema prioriteedid täiesti selged," lausus Zelenski.

President teatas ka, et Ukraina pool edastas ameeriklastele oma ettepanekud.

"USA saab abistada meie kaitset, peamiselt õhukaitse valdkonnas, ja avaldada Venemaale survet oma plaanide muutmiseks: valmistuda sõja lõpuks, mitte seda pikendada," ütles ta.

Meedia: Tobolski naftakeemiakompleks suleti pärast droonirünnakut

Venemaal Tjumeni oblastis Tobolskis asuv ZapSibNeftehimi naftakeemiakompleks suleti pärast droonirünnakut määramata ajaks, teatas uudisteportaal Ukrinform teisipäeval viitega Reutersile, mis omakorda viitas kolmele tööstusallikale.

Allikate sõnul suleti rajatis määramata ajaks, "kuni hinnatakse kahju ulatust ja tagajärgi".

Teisipäeval ei pakutud Peterburi rahvusvahelisel kaubabörsil (SPIMEX) müügiks ühtegi Tobolski laadimispunktist tarnitavat veeldatud gaasi kogust. Varem 2026. aastal müüdi sellest asukohast regulaarselt umbes 4000 tonni tehnilist propaani-butaani segu (LPG) päevas.

Tööstusallikate andmetel toodab ZapSibNeftekhim aastas umbes kuus miljonit tonni veeldatud gaasi, mis moodustab umbes 40 protsenti Venemaa kogu vedelgaasi (LPG) toodangust.

Turuosalised märkisid, et umbes pool tehases toodetud LPG-st tarbitakse naftakeemiatoodete toorainena Siburi integreeritud kompleksis Tobolskis.

Ukraina ründas esmaspäeval Tobolskis asuvat TobolskNeftehimi naftakeemiatehast.

Ukraina ei avalda enam Venemaa rünnakutes hävitatud rakettide arvu

Ukraina relvajõudude õhuvägi muutis oma igapäevaste aruannete formaati ja lõpetas Venemaa õhurünnakute käigus hävitatud rakettide arvu avaldamise.

Bloombergi allika sõnul muutsid õhukaitseväed aruandluse formaati turvameetmena vastuseks Venemaa rünnakutele.

Ukraina õhuvägi teatas teisipäeva hommikul, et öösel tulistati alla 98 Venemaa drooni 120st, kuid ei esitanud andmeid õhutõrje pool hävitatud rakettide kohta.

Sõjatehnoloogia ekspert ja Ukraina presidendi nõunik Serhii (Flash) Beskrestnov märkis, et otsus mitte avaldada teavet rakettide arvu kohta tekitab segaseid tundeid.

"Ma ei tea veel, kas see uudis on tõsi või mitte. Aga see meenutab mulle ideed valuutakursside eemaldamisest valuutavahetuspunktidest," ütles ta.

Ühelt poolt on tema sõnul inimestel seda infot vaja, kuid teisalt aitab see vaenlasel mõista Ukraina õhutõrjeolukorda.

"See info aitab vaenlase robotitel genereerida desinformatsiooni. Teisest küljest teab vaenlane juba, mis lendas ja kuhu tabas. Avalik suhtlus näitab kogu maailmale meie probleeme. Ja see näitab avalikkusele, et see pole Ukraina relvajõudude süü, vaid lihtsalt ressursside puudus," märkis ta.

5. augusti öösel Venemaa viimase ulatusliku rünnaku ajal ei suutnud Ukraina alla tulistada mitte ühtegi Vene raketti.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul oli see tingitud partnerite, eriti Ameerika Ühendriikide, raketitõrjesüsteemide pakkumise järsust vähenemisest.

Zelenski kutsus Ukraina liitlasi üles kehtestama Venemaa vastu täiendavaid sanktsioone, väites, et märkimisväärne osa komponentidest, mida Moskva ballistiliste rakettide tootmiseks välismaalt hangib, ei kuulu sanktsioonide alla.

Zelenski teatas seejärel, et Ukraina ja Ameerika Ühendriigid on kokku leppinud igakuistes Patriot-rakettide tarnimises. Ta ütles aga, et need tarned on ebapiisavad ja selle aasta maht on väiksem kui varem.

Ta rõhutas ka, et Ukraina üritab praegu pidada nende rakettide tarnete osas läbirääkimisi Euroopaga, täpsemalt Poola ja Saksamaaga, kellel on vajalikud raketid, aga ka Skandinaavia riikidega.

Zelenski: Venemaa kasutas seitsme hukkunuga rünnakus Põhja-Korea rakette

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas teisipäeval, et Venemaa kasutas öises rünnakus Kagu-Ukrainas asuva Zaporižžja linna vastu Põhja-Korea rakette.

Rünnakus hukkus seitse ja sai haavata 24 inimest.

"Linnale anti löök Põhja-Korea ballistiliste rakettide, Tsirkonide ja liugpommidega," ütles ta viitega Venemaa hüperhelikiirusega tiibraketisüsteemile Tsirkon.

Venemaa on oma neli ja pool aastat kestnud sissetungi vältel toetuse saamiseks pöördunud Põhja-Korea poole.

Sõja varasemas faasis saatis Pyongyang tuhandeid sõdureid Venemaale appi tõrjuma Ukraina vasturünnakut riigi lääneosas asuvas Kurski oblastis.

Lääneriikide, Ukraina ja Lõuna-Korea luure on juba pikka aega süüdistanud Põhja-Koread Venemaale relvade tarnimises.

Kohalike võimude teatel sai Venemaa viimases öises rünnakus kõige rängemalt kannatada riigi kaguosas asuv Zaporižžja linn, kus hukkus seitse ja sai haavata 24 inimest.

Kõik seitse hukkunut olid Zaporižstali terasetehase töötajad.

"Ballistiline rakett tabas töötajaid teel varjendisse kohe pärast õhuhäire väljakuulutamist," teatas tehas oma avalduses, lisades, et "veel 21 meie kolleegi sai haavata".

Kolm inimest hukkus Venemaa drooni- ja raketirünnakus naabruses asuvale Dnipropetrovski oblastile, teatas kohalik sõjaväeadministratsioon.

Pealinnas Kiievis sai Zelenski sõnul tabamuse nakkushaigla, samal ajal kui rünnakud rindejoonel asuvatele Hersoni ja Harkivi linnadele põhjustasid elektrikatkestusi.

Kiievis sai tabamuse ka lastehaigla, teatas tervishoiuministeerium, postitades fotosid purunenud akendest ja sisehoovis olevast prahist.

"Lapsed ja meditsiinipersonal viga ei saanud, kuna nad viibisid rünnaku ajal varjendis," teatas ministeerium.

Vene kaitseministeerium väitis, et nende väed andsid täppislööle maapealsete relvadega, tabades sõjatööstusettevõtteid ning transpordi- ja logistikakeskusi Kiievi ja Zaporižžja linnades.

Hiljem teisipäeval ründas Venemaa Ukraina kirdeosas asuvat Sumõ oblastit nelja liugpommiga, tappes mehe, kes sõitis mööda ühest rünnaku alla sattunud piirkonnast, teatas kuberner Oleh Hrõhorov Telegramis.

Veel kaks inimest hukkusid päevase rünnaku ajal Odessa sadamapiirkonnas, teatasid kohalikud võimud.

Venemaa teatas samal ajal, et Ukrainaga piirnevas Belgorodi oblastis hukkus droonirünnakus tsiviilisik.

Zelenski on viimasel ajal uuendanud oma hoiatusi Moskva ja Pyongyangi süvenevate sõjaliste sidemete osas, kutsudes samal ajal läänt üles tarnima rohkem õhutõrjesüsteeme.

Esmaspäeval ütles ta, et Venemaa on saanud Põhja-Korealt täiendavaid ballistilisi rakette.

Nädalavahetusel teatas ta kokkuleppest paigutada Venemaa territooriumile 30 000 kuni 50 000 põhjakorealast.

Kiiev ei ole selgitanud, kuidas ta need arvud sai, ega esitanud vägede paigutamise ajakava.

Kuid Zelenski kutsub Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna liitlasi üles tarnima Kiievile õhutõrjesüsteeme, et seista vastu Pyongyangi võimekusele.

Soul teatas, et jälgib olukorda "tähelepanelikult".

"Sõjaline koostöö Põhja-Korea ja Venemaa vahel on küsimus, mis mõjutab otseselt meie julgeolekut ning kujutab endast ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rikkumist," ütles Lõuna-Korea välisministeeriumi pressiesindaja AFP-le.

Korea Riikliku Ühendamise Instituudi vanemteadur Hong Min ütles, et "Põhja-Korea täiendavate vägede saatmise väljavaade on väga usutav, arvestades Venemaa kasvavat vajadust inimjõu järele sõja venides".

Venemaa ja Põhja-Korea allkirjastasid 2024. aastal vastastikuse kaitse pakti, enne kui Pyongyang saatis vägesid appi tõrjuma Ukraina vägesid Venemaa Kurski oblastist.

Viimastel nädalatel on Venemaa oluliselt hoogustanud rünnakuid ballistiliste rakettidega – kiire ja võimsa relvaga, mida on raske kinni püüda.

Neis rünnakutes on Kiievis hukkunud kümneid inimesi.

Vaid kõige kaasaegsemad õhutõrjesüsteemid, nagu USA-s toodetud süsteem Patriot, on võimelised neid alla tulistama.

Ukraina on teatanud teravast puudusest Patriot-süsteemide püüdurrakettidest alates veebruaris alanud USA-Iisraeli sõjast Iraani vastu.

Kiiev on ka ise hoogustanud kaugmaa droonirünnakuid Venemaa vastu, tabades vasturünnakutes naftataristu ja e-kaubanduse ladusid. Kiievi sõnul on need rünnakud õigustatud ning nende eesmärk on kahjustada Moskva logistikat ja tuluallikaid.

ÜRO andmetel on viimane eskalatsioonispiraal tõstnud tsiviilohvrite arvu Ukrainas kõrgeimale tasemele alates sõja esimestest kuudest 2022. aastal.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1260 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 461 660 (+1260);

- tankid 12 259 (+0);

- jalaväe lahingumasinad 25 127 (+7);

- suurtükisüsteemid 47 773 (+60);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2022 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1561 (+2);

- lennukid 439 (+0);

- kopterid 354 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 2203 (13);

- operatiivtaktikalised droonid 456 339 (+1767);

- tiibraketid 5007 (+0);

- laevad/kaatrid 35 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 132 931 (+388);

- eritehnika 4516 (+2);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.