Suuremõisa lossipäevad pakkusid kahe päeva jooksul tegevust nii suurtele kui ka väikestele – töötoad, Margus Tabori monolavastus ning ringkäigud mõisahoones ja selle ümbruses on vaid mõned näited.

Suuremõisa lossis tegutsevad praegu Hiiumaa ametikool, Suuremõisa põhikool, restoran ja Pühalepa vaba aja keskus.

Ajalooliselt on mõis kuulunud nii Stenbockide kui ka Ungern-Sternbergide aadlisuguvõsale.

"See on barokkloss ja Eestis üks paremini säilinud mõisakomplekse. Kui restauraatorid räägivad, siis nad ütlevad, et siin on nagu lotovõit, siin on väga palju hästi säilinud kihte," ütles Suuremõisa lossipäevade peakorraldaja Kadi Mustasaar.

Lossipäevadel sai giidi vahendusel kuulda kohalikke legende alates sellest, kuidas Suuremõisa lossi üks kuulsamaid asukaid Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg meelitas laevu madalikule sõitma, kuni selleni, kuidas mõisahärra öömütsi järgi aru sai, kas tohib proua kambrisse siseneda. Mõne lossipäevade külalise jaoks oli kõik kuuldu ja nähtu uus.

"Siin on väga huvitavaid ja ka naljakaid traditsioone, mida taanlastel pole, aga ka arhitektuur on väga ilus ja oli tore seda näha," ütles Mathias.

"Minu jaoks olid kõige huvitavamad dekoratsioonid ja stiil, mida mõisahoone ehitusel on kasutatud, sest see on väga erinev sellest, mida ma tean Tšehhi Vabariigist," ütles Michal.

Suuremõisa lossipäevade traditsioon ärkas uuesti ellu eelmisel aastal.

"See traditsioon katkes 1990. aastatel, nii et päris pikk paus on olnud. Eelmisel aastal sai see imeline maja siin 250-aastaseks ja siis me elustasime uuesti selle traditsiooni," rääkis Mustasaar.