Vastu on võtmata koalitsioonilepingust lähtuvad neli maksuseaduse muudatust, perehüvitiste kärpimine, perekonnaseaduse muutmine ja Nursipalu harjutusvälja laiendamine. Mahuka obstruktsiooni vältimiseks saab koalitsioon siduda need usaldushääletusega.

Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi (RE) ütles, et riigikogu päevakorda koostatakse nädala kaupa ehk konkreetne kava, mil eelnõusid suures saalis arutatakse, ei ole veel selge. "Meil on kava, aga see võib muutuda, sõltuvalt sellest, kuidas komisjonidel menetlemine läheb," rääkis ta.

Kolmapäeval jõuab teisele lugemisele Nursipalu harjutusvälja kiirkorras laiendamist võimaldav eelnõu. Sellele Kivimäe sõnul obstruktsiooni ei rakendatud ja lugemine kulgeb tavapäraselt.

Eelnõusid, mis ootavad vastuvõtmist, on aga veel mitu ja muudatusettepanekuid palju. "Korralisel istungjärgul me ei suuda seda kindlasti teha. On kaks võimalust, üks on teha täiendavaid istungeid või siis ilmselt ei pääse ka erakorralisest istungjärgust," ütles Kivimägi.

Tõenäoliselt koguneb riigikogu erakorraliseks istungjärguks peale jaanipäeva, et plaanitavad eelnõud vastu võtta.

"Kõik sõltub ka sellest, millises mahus opositsioon muudatusettepanekuid teeb, kas tekib vajadus siduda neid usaldushääletusega või mitte. Meie eesmärk see ei ole, aga kui muudatusettepanekute arv või sisu on selline, mis viitab ilmselgele obstruktsioonile, siis on minu hinnangul argumente piisavalt, et ühte või teist eelnõud usaldusküsimusega siduda," rääkis Kivimägi.

Kivimägi märkis, et täiendavatel istungitel ja obstruktsioonil on ka rahaline kulu ning tund täiendava istungi korraldamist maksab 550 eurot.

Opositsioonil ühist plaani ei ole

Keskerakonna fraktsiooni esimehe Tanel Kiige sõnul sõltub koalitsiooni liikumise tempo koalitsioonist endast. "Kui valitsus on valmis sisulisi kompromisse tegema, oma algseid plaane korrigeerima, siis on võimalik suhteliselt kiiresti parlamendis edasi liikuda. Kui nad soovivad nui neljaks oma maksuplaanid ellu viia ning peretoetusi kärpima minna, siis kindlasti see vastasseis opositsiooni poolt saab olema tugevam," sõnas ta.

Kiige sõnul on erakond valmis riigikogus töötama ka suvekuudel, kuid valitsuse eesmärk on tõenäoliselt jõuda soovitud seadusemuudatustega ühele poole enne jaanipäeva.

Kõiki muudatusettepanekuid ei ole selle ajaga Kiige hinnangul realistlik põhjalikult vaagida. "Kindlasti see ei ole kvaliteetsel ja parlamenti austaval viisil menetletav maht," ütles ta. 

Koalitsiooni plaanitavad maksumuudatused vajavad Kiige hinnangul põhjalikku ümbervaatamist ega ole praeguse majanduslanguse ajal mõistlikud. "Tark oleks maksumuudatused tagasi võtta ja tulla sügisel välja terviklikuma ja läbimõelduma maksupaketiga," sõnas ta.

Ühtset taktikat opositsioonil valitsuse soovitud eelnõudega toimetamiseks ei ole. "Iga opositsiooni fraktsioon otsustab ise milline on tema tegevusmuster. Keskerakonna fraktsioon on läinud sisuliste muudatusettepanekute teed," rääkis Kiik.

Korralise istungjärgu lõppemisel saab riigikogu kokku kutsuda vähemalt 21 liikme või valitsuse ettepanekul. Täiendavast istungist ja erakorralisest istungjärgust peab osa võtma vähemalt 51 riigikogu liiget.

Sügiseseks istungjärguks tuleb riigikogu taas kokku 11. septembril.