Riigikantselei tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest selgus veel, et kolm protsenti vene rahvusest inimestest määratleb end ise eestlasena.

Kõikidest Eesti elanikest määratleb end ainult eestlasena 65 protsenti. Eestivenelase, venekeelse eestlasena või nii eestlase kui ka venelasena määratleb end ise 22 protsenti. Kaheksa protsenti määratleb end ainult venelasena ning viis protsenti mõne muu rahvuse esindajana.

Kõige rohkem (38 protsenti) on end ainult venelastena määratlevaid inimesi Eestis elavate Venemaa kodanike seas. Kuid ka siin elavatest Venemaa kodanikest määratleb enamus ehk 51 protsenti end eestivenelase, venekeelse eestlase või nii eestlase kui ka venelasena.

Suhtumine 9. maisse

Sama uuringuga küsiti inimestelt arvamust ka 9. mai tähenduse kohta.

Kõigist vastajatest enim ehk 40 protsenti ütles, et see päev pole nende jaoks oluline.

27 protsenti ütles, et 9. mai "tuletab meelde rahu väärtust ja selle hinda". Sama palju oli neid, kes leidsid, et 9. mai on oluline, et "mälestada oma sugulasi või lähedasi, keda on puudutanud Teine maailmasõda".

22 protsenti ütles, et 9. mai tähistab neile hoopis Euroopa päeva. 20 protsendi jaoks aitab 9. mai mälestada oma rahva kaotusi Teises maailmasõjas.

Mõistagi erinesid hoiakud vastajate rahvuse pinnalt. Eestlastest vastajatest 55 protsenti leidis, et 9. mai pole nende jaoks oluline. Samas kui muust rahvusest vastajatest arvas nii vaid 10 protsenti.

Eestlastest vastajatest leidis 27 protsenti, et 9. mai on nende jaoks oluline Euroopa päevana. Muust rahvusest vastajatest pidas Euroopa päeva oluliseks 13 protsenti.

Muust rahvusest vastajatest oli enim, 65 protsenti neid, kelle jaoks 9. mai on neile oluline, et mälestada oma sugulasi või lähedasi, keda on puudutanud Teine maailmasõda. Eestlastest vastajatest pidas seda oluliseks 17 protsenti.

Suhtumine Georgi lindi kandmisesse

Küsitlusega uuriti ka suhtumist Georgi lindi kandmisesse. Muust rahvusest vastajatest 66 protsenti ütles, et nad ei ole Georgi linti varem kandnud ega kandnud ka sel aastal.

16 protsenti ütles, et on varem Georgi linti kandnud, kuid mitte sel aastal. Viis protsenti tunnistas, et kandis Georgi linti ka sel korral.

Kui võrrelda Tallinna ja Kirde-Eesti muust rahvusest vastajate seisukohti, siis tallinlaste seas oli veidi rohkem neid, kes pole Georgi linti varem kandnud - Tallinnas elavatest muust rahvusest inimestest pole seda teinud 63 protsenti ja Ida-Viru elanikest 57 protsenti.

Eestlaste ja venelaste omavaheline suhtlus

Uuringus küsiti nii eestlastest kui ka muust rahvusest vastajatelt, kui palju on nad viimase poole aasta jooksul suhelnud ükskõik mis keeles. Vastustes liideti "peaaegu iga päev" + "vähemalt kord nädalas".

Eestlastest vastajatest 40 protsenti ütles, et on venekeelse inimesega suhelnud sel perioodil tööl või koolis. Muust rahvusest vastajatest märkis 69 protsenti, et on suhelnud eestlastega.

15 protsenti eestlastest ütles, et on suhelnud venelasest või vene keelt kõneleva naabriga. Samas kui muust rahvusest vastajatest märkis 44 protsenti, et on suhelnud eesti keelt emakeelena rääkiva naabriga.

18 protsenti eestlastest vastajatest märkis, et on suhelnud vene keelt kõneleva inimesega oma sõpruskonnas. Venekeelsetest väitis end sõpruskonnas eestlasega suhelnud olevat 31 protsenti.

Turu-uuringute AS tegi riigikantselei tellimusel 18.–22. mail üle-eestilise küsitluse, millele vastas 1256 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku.