"Täna on tekkinud olukord, kus nägemispuuetega lastele pakutakse rehabilitatsiooniteenust ainult Tartu Emajõe Koolis. Nii peavad Põhja-Eestis elavad nägemispuuetega laste perekonnad käima Tartus, et seda teenust saada," kirjutas Eesti Nägemispuuetega Laste Vanemate Liidu juhatuse esimees Aivar Jaeski kirjas eelmisel nädalal ministritele.

Jaeski lisas, et selline lähenemine jätab mitmed puuetega laste pered ilma võimalusest saada abi.

"Lapsega nädalaks või paariks Tartusse sõita, et saada lapsele rehabilitatsiooniteenust, on lisakulu nii ajalises kui ka majanduslikus mõttes. Samuti on see tekitanud ebavõrdse olukorra, kus Lõuna-Eestis elavad nägemispuuetega lapsed saavad riikliku toetuse, aga Põhja-Eestis on jäetud see kohaliku omavalitsuse lahendada," sõnas Jaeski.

Jaeski palus liidu nimel Põhja-Eestis elavatele nägemispuuetega laste peredele luua võimalus saada rehabilitatsiooniteenust ka Tallinnas.

"Nägemispuudega laste ja perede elus paremini hakkama saamiseks tuleks moodustada keskus mõne olemasoleva asutuse juurde, eesmärgiga paremini juhendada ja toetada lapsi ning peresid," lausus Jaeski.

Samuti tegi ta ettepaneku riigistada Tallinna Heleni Kool (munitsipaalkool, kus õpetatakse meele- ja kõnepuudega lapsi - toim.), sest see annaks suuremad võimalused nägemispuuetega laste toetamiseks ja arendamiseks Põhja-Eestis.

Pimedate liit: vajame üleriiklikku teenust

Laste rehabilitatsiooniteenuste halva kättesaadavuse pärast Tallinnas ja Põhja-Eestis muretseb ka Eesti Pimedate Liit.

"Pimedad ja vaegnägevad lapsed ei saa enam kodu lähedal neile vajalikke rehabilitatsiooniteenuseid ning tavakoolis õppivatel lastel puudub võimalus saada tugiteenuseid, mis on vajalikud nägemispuudega lastele erioskuste õpetamiseks ja nende kaasamise toetamiseks. Leiame, et need probleemid vajavad lahendamist koostöös sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumiga," kirjutas ministeeriumidele Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees Jakob Rosin.

Tema sõnul on olukord on oluliselt halvenenud pärast seda, kui Tallinnas aastatel 1998-2020 nägemispuudega lastele rehabilitatsiooniteenuseid pakkunud pimekurtide tugiliit, mis tegutses Tallinna Heleni kooli ruumides, lõpetas töö ruumide ja teiste ressursside kadumise tõttu.

"Tänaseks on Eesti ainuke nägemispuudega laste rehabilitatsiooniasutus vaid Tartu Emajõe koolis. See aga ei võimalda tagada teenuste kättesaadavust üle Eesti," sedastas Rosin ja tegi ettepaneku taasluua Tallinna rehabilitatsioonikeskus nägemispuudega lastele, koos nägemispuude-spetsiifilise, kaasavat haridust toetava õppenõustamise teenusega.

HTM: teenust tagada on keerukas

"Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo on pöördumised kätte saanud ja tutvub ettepanekutega. Loodame koostöös haridusministeeriumiga lahendusi leida," ütles Eve Lehtla sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast ERR-ile.

Õhtulehele ütles Riisalo esmaspäeval, et ta on kirja kätte saanud, kuid tegeleb probleemiga "nagu tal aega ja võimalust tekib."

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) on samuti saanud kätte vaegnägijate huvikaitsjate pöördumised.

"Tegemist on meile olulise küsimusega ja olukord ei ole kindlasti mõistlik. Nägemispuudega ja pimedate laste hulk on Eestis väike, samuti on väga väike nende inimeste ring, kes selles valdkonnas piisavat pädevust ja kogemusi omavad. Seetõttu on riigis ühtlase jaotusega teenuste tagamine on keerukas. Teenuse olemasolu on aga vaieldamatult tähtis ning Tallinna piirkond on sedavõrd suur, et pole kahtlust – siin peab olema teenus kättesaadav," ütles ERR-ile kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg.

"Kui koolide kuuluvus on mõneti laiem teema, siis esmajoones peame leidma koostöös sotsiaaliministeeriumiga lahenduse rehabilitatsiooniteenuste tagamiseks. Hetkel on veel vara käia välja konkreetseid lahendusi, kuid esmased konsultatsioonid lubavad olla siiski lootusrikkad," lisas Rakaselg.