Rahustite nagu näiteks diasepaami ja Xanaxi või uinumise soodustamiseks kasutatavate tsolpideemi ja tsopiklooni tarvitamine on Eestis väga levinud, eriti eakamate inimeste hulgas. Aasta jooksul ostab vähemalt ühe retsepti rahusteid või uinuteid ligikaudu 10 protsenti inimestest, ütles ERR-ile ravimiameti peadirektori asetäitja Ott Laius.

"Kuigi neid ravimeid peaks kasutama ideaalis lühiajaliselt, siis näeme, et päris palju on Eestis ka pikaajalisi kasutajaid," ütles Laius.

Pöördumises terviseminister Riina Sikkuti poole viitab ka Eesti Psühhiaatrite Selts, et uuringute järgi on pikaajaliselt ja suurtes annustes rahustite ja uinutite tarvitajaid Eestis üle 7000 inimese. Pikaajaliselt kasutatuna pärisivad need ravimid aga otsustusvõimet ja reaktsioonikiirust. Samuti halvendavad tähelepanu, mistõttu võivad näiteks seesuguseid ravimeid tarvitavad juhid olla suurema liiklusohtlikkusega.

Ka sotsiaalministeeriumi ravimipoliitika nõuniku Mari Amose sõnul on riigi eesmärk oluliselt vähendada pikaajalist ja ülemäärast ravimite kasutamist. Üks võimalus ravimisõltuvust vähendada on Amose sõnul tegeleda teadlikkuse suurendamisega:

"Mõned perearstid on alustanud ka tööd juba oma patsientidega, kellel on pikka aega olnud need rahustid ja uinutid tarvitusel, suuremas koguses, et hakata neid sellest võõrutama ja leida muid sekkumismeetmeid, mis siis isikute kaebusi vähendaks. Siin on küsimus ka sotsiaalhoolekande süsteemis, nõustamises, psühholoogilises abis," selgitas Amos.

Samas tuleks üle vaadata ka ravimite kättesaadavust puudutavad reeglid. Praegu kehtib rahustite ja uinutitele vaid koguse piirang ehk ühe retseptiga saab kuni 60 tabletti.

Laiuse sõnul tuleb piirama hakata ka seesuguste ravimite retseptide väljastamise sagedust: "Edaspidi peaks olema mingisugune maksimaalne ajaperioodis kirjutatav kogus ette nähtud, mida ületada ei saaks. Me räägime ikkagi sellistest kogustest, mis jäävad kõrgemaks, kui nende ravimite ohutud igapäevased annused on. Valdavat enamust täna neid ravimeid kasutavaid patsiente muutus ei puudutaks, vaid tõesti selliseid ekstreemseid näiteid, kus mõnele patsiendile on siin kirjutatud sadu retsepte aastas."

Piirangu kehtestamiseks vajalik sotsiaalministri määruse muudatus on Amose sõnul kokku lepitud. Praegu käib muudatuste tegemiseks viimane viimistlus tehniliste lahendustega.

"Terviseameti üks selle aasta prioriteete on tõepoolest nende sõltuvust tekitava potentsiaaliga ainete väljakirjutamise üle tihedama järelevalve teostamine ning sellega nad nüüd kohe ka alustavad," ütles Amos.

Muu hulgas on määrusega plaanis keelata rahustite ja uinutite puhul paberretseptide kasutamine:

"Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete retseptid muutuvad ainult digitaalseks edaspidi, jättes kõrvale siis muidugi veterinaarravi retseptid, sest seal ei ole veel digitaalseid retsepte. Tegelikkuses see nii olulist muudatust kaasa ei toogi, sest selle aasta algusest on nende ainete retsepte paberil välja kirjutatud ainult neli, digitaalseid retsepte tuhandeid," ütles Laius.

Paberretsepti kaotamine aitab Laiuse sõnul järelevalvet tõhustada.
"Me saaksime oma olemasolevaid digilahendusi kasutades ära keelata üldse ülemääraste koguste väljakirjutamise."