Läbirääkimised jäid seoses riigikogu tööaja lõppemisega pooleli.

Perehüvitiste seaduse ning teiste seaduste muutmise eelnõuga tahab valitsus vähendada vähem kui aasta tagasi kokku lepitud lasterikka pere toetusi. Eelnõu kohaselt on alates 2024. aasta 1. jaanuarist lasterikka pere toetus kolme kuni kuue lapse puhul 450 eurot kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus.

Valitsus otsustas 8. juuni istungil siduda riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega enne teist lugemist. Valitsus tegi eelnõus kaks muudatust. Esimene muudatus puudutab lasterikka pere toetuse maksmise sujuvat lõppemist. Kuna üleminekuregulatsioon on õigusekspertides tekitanud kahtlusi perede ebavõrdsest kohtlemisest ja sätte põhiseaduspärasuses, siis otsustati eelnõust välja jätta säte, mille järgi oleks kolmandiku ja kahe kolmandiku ulatuses lasterikka pere toetust makstud aasta lõpuni vaid neile, kellel oli selleks õigus enne 1. juulit. Muudatuse järgi lõpeb toetuse maksmise sujuva lõppemise süsteem kõikidele toetuse saajatele 31. detsembril 2023 ning toetust makstakse tänavuse aasta lõpuni kõigile peredele, kellel selleks sel aastal on õigus tekkinud või veel tekib.

Teiseks tegi valitsus ettepaneku kogu eelnõu seadusena jõustada 1. jaanuarist 2024.

Eelnõu on seotud valitsuse usaldusküsimusega. Pärast usaldusküsimusega seotud eelnõu esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi toimub eelnõu lõpphääletus.

Järgmiseks on päevakorras valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise teine lugemine.

Ühtlasi kinnitas riigikogu Eesti Rahvusringhäälingu nõukokku riigikogu esindajad.

Otsuse eelnõu arutatakse ühel lugemisel.

Istungi lõpus vastab riigikogu liikmete arupärimistele perehüvitiste vajaduspõhisuse, lasterikastele peredele suunatud toetuste sõnamurdliku vähendamise ja tühistamise ning riigieelarve puudujäägi kohta peaminister Kaja Kallas.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Istungit näeb otsepildis ERR-i portaalis.