Narva külje all Peeterristis Tallinna-Narva maantee kõrval toimuvad arheoloogilised eeluuringud annavad ülevaate sellest, millised maa alla peidetud saladused neljarajaliseks plaanitava tee ehituse ette võivad jääda, ütles eeluuringuid juhtiv arheoloog, luu-uurija Martin Malve.

Arheoloogid kaevasid Teise maailmasõja ajal 1944. aastal õhitud Peeterristi kiriku võimalikul asukohal ning otsiti ka oletatavat kalmistut. "Oluline on, et me teaksime, kus asus kalmistu ja kus asus kirik, et me ei ehitaks teed läbi surnute. Oluline on enne teetööde algust saada ülevaade, kui palju on vaja siin arheloogilisi töid teha," rääkis Malve eeluuringutest.

Malve tunnistas, et kuigi Peeterristi on ehitatud nii maantee kui ka kergliiklustee, pole varem seal kandis arheoloogilisi töid tehtud. "See ongi huvitav, et kirik oli siia püstitatud suhteliselt hiljuti, aga me teame selle kohta väga vähe ning juba eeluuringute raames saame piirkonna kohta palju väärtuslikku uut infot," ütles arheoloog. Näiteks leiti tööde käigus ka vana maantee munakivitee lõik. Uuringud teeb keerulisemaks see, et varasemate teetööde raames on suur osa pinnast juba laiali songitud.

Neljapäeval kaevas arheoloogide meeskond välja ühe täiskasvanud mehe skeleti. "Põhjus, miks me seda eeluuringute käigus välja puhastame, on asjaolu, et me tahame teada, kas see on kalmistu matus. Kuna see paik oli ka teise maailmasõja lahingute keskmes, siis on siin langenud ka teise maailmasõja sõdureid. Nii ongi meil vaja saada kindlust, et tegu on siin siiski 19. sajandi ja 20. sajandi alguse kalmistuga," ütles Malve.

Kuna piirkonda on vähe uuritud, siis on üleval palju küsimärke, tõdes Martin Malve, kelle sõnul oli tõenäoliselt piirkonnas kirik ka enne 1808. aastal paruniproua Dorothe von Arpshofeni eestvedamisel oma abikaasa mälestuseks ehitatud kivikirikut.

"Selle koha kohta säilinud kirjalikud allikad lähevad tagasi ka Rootsi aega ja need näitavad, et tegemist on pikka aega kasutusel olnud matmispaigaga, mis võis alguse saada juba 16. sajandil. Meil aga ei ole tõendeid selle kohta. Käisime ala metallidetektoritega üle, kuid mingit tõestust ette ei jäänud. Leidsime vaid fragmente 19. sajandi kirikust, aga paraku mitte varasematest kirikutest," nentis Malve.

Kohalik rahvas teab pajatada, et Tallinna-Narva maantee ehitati Peeterristi kiriku altari kohale, ja ka arheoloogid seda võimalust ei välista. "Tee juurest leidsime vaid meetripaksuse hunniku kirikurususid - hunniku mördiga koos olevat paekivi ja ka tellised ning messingust kaunistusi -, kuid kirikut ennast ei leidnud. Võib tõesti tõsi olla, et rahvasuu ei valeta ja maantee on ehitatud läbi kiriku," ütles Martin Malve.

Peeterristi kiriku oletatavale asukohale püstitati 2008. aastal mälestusmärgina aastatel 1731-1775 elanud Georg Schoenbergi hauaplaat, mis on tõenäoliselt pärit Peeterristi surnuaialt.

Arheoloogidel on palve, et juhul kui kellegi on Narva-Jõesuu linna Peeterristi küla piirkonna kohta rohkem infot, võtta ühendust Tartu Ülikooliga.