"Ma hetkel ei arva, et kasv oleks selline, mis oleks olulise mõjuga meie töökoormusele," ütles Kail ERR-ile.

"Kui kasv siiski osutub märkimisväärseks, siis kahtlemata kaasnevad ka lisakulud ning täiendkoolituse vajadust saab hinnata ka alles siis kui on täpsemalt teada, kas ja mis ulatuses toimingus midagi muutub," märkis Kail.

"Perekonnaseisuametnikud on eelkõige seaduse täitjad, mitte seaduse loojad
ning kahtlemata on meie esmane ülesanne toimingute teostamisel tagada teenuste kvaliteetne toimimine. Ja nii analüüsi, üleminekuaja piisavuse osas,
kui ka erinevad tehnilised lahendused peaksid teenusepakkujale tulema eelkõige seaduseloojatelt ehk valdkonna eest vastutavatelt ministeeriumitest," kommenteeris Kail.

"Kuivõrd täna on see teema veel niivõrd värske, siis kõigepealt see seadus peaks jõustuma ja edasi saab ministeeriumitelt juhised selle kohta, et mis osas toiming kui selline muutub ja kas ka tehnilise koha pealt tehakse mingeid muudatusi," lisas ta.

Riigikogu võttis teisipäeval vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud perekonnaseaduse muudatused, mis annavad seadusliku õiguse abielluda ka samasoolistele paaridele. Seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril.