Eelnõu poolt hääletas 55 riigikogu liiget ning vastu 34.

Poolt hääletasid Reformierakonna fraktsiooni kuuluvad Annely Akkermann, Yoko Alender, Anti Haugas, Mario Kadastik, Siim Kallas, Erkki Keldo, Liina Kersna, Signe Kivi, Toomas Kivimägi, Mait Klaassen, Eerik-Niiles Kross, Urmas Kruuse, Katrin Kuusemäe, Ants Laaneots, Hanah Lahe, Maris Lauri, Eero Merilind, Marko Mihkelson, Pärtel-Peeter Pere, Õnne Pillak, Mati Raidma, Valdo Randpere, Maido Ruusmann, Luisa Rõivas, Andrus Seeme, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Margit Sutrop, Andres Sutt, Urve Tiidus, Kristo Enn Vaga ja Kristina Šmigun-Vähi. Eesti 200 fraktsiooni kuuluvad Lauri Hussar, Züleyxa Izmailova, Irja Lutsar, Liisa-Ly Pakosta, Juku-Kalle Raid, Marek Reinaas, Kalev Stoicescu, Kadri Tali, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Igor Taro, Tanel Tein, Hendrik Johannes Terras ja Toomas Uibo. Samuti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni kuuluvad Anti Allas, Raimond Kaljulaid, Helmen Kütt, Priit Lomp, Tiit Maran, Eduard Odinets, Jevgeni Ossinovski, Heljo Pikhof ja Reili Rand.

Vastu hääletasid EKRE fraktsiooni kuuluvad Arvo Aller, Ants Frosch, Kalle Grünthal, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Kert Kingo, Rene Kokk, Leo Kunnas, Alar Laneman, Siim Pohlak, Anti Poolamets, Evelin Poolamets, Henn Põlluaas, Jaak Valge ja Varro Vooglaid. Samuti Keskerakonna fraktsiooni kuuluvad Jaak Aab, Vadim Belobrovtsev, Enn Eesmaa, Maria Jufereva-Skuratovski, Jaanus Karilaid, Ester Karuse, Tanel Kiik, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Tõnis Mölder, Jüri Ratas ja Aleksandr Tšaplõgin. Vastu hääletasid ka Isamaa fraktsiooni saadikud Aivar Kokk, Tõnis Lukas, Mart Maastik, Andres Metsoja, Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seeder, Priit Sibul ja Riina Solman.

Hääletamata jättis Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd. Ta ütles ERR-ile, et käitus vastavalt oma tõekspidamistele ja väärtustele ning tuletas meelde, et 2014. aastal hääletas ta kooseluseaduse seadustamise vastu.

Hääletuselt puudusid Rain Epler (EKRE) ja Martin Helme (EKRE), Andre Hanimägi (KE), Aleksei Jevgrafov (KE), Andrei Korobeinik (KE), Kersti Sarapuu (KE), Lauri Laats (KE), Karmen Joller (RE), Meelis Kiili (RE), Jürgen Ligi (RE) ja Vilja Toomast (RE).

Seadus muudab perekonnaõigusest tuntud abielu institutsiooni sisu selliselt, et abielu saavad edaspidi sõlmida kaks täisealist füüsilist isikut, sõltumata nende soost.

Abielu kõrval jääb inimestele alternatiivina alles ka võimalus sõlmida kooseluleping. Uus seadus näeb ette kooseluseaduse rakendamiseks vajalikud ja seni õiguskorras puuduvad sätted ning luuakse lihtsustatud kord kooselulepingult abielule üleminekuks.

Perekonnaseaduses täpsustub ka põlvnemise regulatsioon seonduvalt samast soost paaride lapsendamisõigusega.

Samast soost abikaasad said abieluvõrdsuse kaudu õiguse koos lapsendada. Samast soost abikaasa saab oma abikaasa lapse lapsendada bioloogilise vanema nõusolekul. Seadus toob välja põhimõtte, et lapsel ei või olla rohkem kui kaks vanemat. Säilib ka põhimõte, et lapsega seotud õigused ja kohustused on eelkõige lapse bioloogilistel vanematel. Ema naissoost abikaasal tekib lapsega põlvnemissuhe, kui ta annab ema kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku.

Valitsus arvestas teise lugemise eel eelnõusse muudatusi tehes Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekutega, et tuua selgemalt kõigis seadustes välja põhimõte, et teine vanem ema kõrval on endiselt eelkõige isa.

Teisipäevase hääletusega sai Eestist Sloveenia järel teine Ida-Euroopa riik, kus samasoolised paarid abielluda saavad. Seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril.

Abielu kõrval jääb tulevikus inimestele alles ka võimalus sõlmida kooseluleping. Kooseluleping tagab registreeritud elukaaslastele õiguse kaasa rääkida enda elukaaslasega seotud otsustes ning saada vajadusel toetusi ja hüvitisi. Kooselulepingu sõlminud paaridel on nüüd ka võimalus minna abielule üle lihtsustatud korras.

Kooseluseaduse võttis riigikogu vastu 2014. aastal ja see jõustus 2016. aastal. Seoses samasooliste abielu seadustamisega võttis riigikogu vastu ka kooseluseaduse rakendusaktid.