Eesti Pank avaldas teisipäeval teise kvartali majandusprognoosi, mille kohaselt jääb selle aastal riigieelarve puudujääk 3,4 protsendi tasemele SKP-st, kuid järgmisel aastal, kui jõustuvad maksumuudatused, väheneks see 1,7 protsendile ning 2025. aastal juba 1,3 protsendile.

Rahandusministeeriumi aprilli alguses avaldatud prognoosi kohaselt kasvab aga eelarvepuujääk sel aastal 4,3 protsendini SKP-st ehk 1,7 miljardi euroni ja jääb tuleval aastal 4,2 protsendi juurde.

Rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos ütles ERR-ile, et peamine erinevus Eesti Panga ja rahandusministeeriumi suveprognoosi vahel tuleneb Eesti Panga prognoositud kiiremast majanduskasvust.

"Nominaalse SKP kasv 2023. aastal on nüüd oluliselt suurem kui rahandusministeeriumi kevadprognoosis. Vahe aastatel 2023-2025 on igal aastal ligi miljard eurot. Ehk majandus küll käesoleval aastal jaheneb, kuid vähem kui varem prognoositud," ütles ta.

Kiirest majanduskasvust tingitult on Eesti Pank prognoosinud ka kõrgemaid maksutulusid ja peamiselt just see selgitab Klaose sõnul selle aasta paremat nominaalset eelarvetasakaalu ehk seda, miks ministeerium prognoosis selleks 4,3 protsenti, kuid keskpank 3,4 protsenti SKP-st.

"Alates 2024. aastast lisandub eelarve tasakaalu erinevusse ka uute, hiljuti vastuvõetud maksuseaduste positiivne mõju," lisas Klaos.

Rahandusministeerium avaldab oma suvise majandusprognoosi 24. augustil, kus samuti arvestatakse juba seadusega vastuvõetud koalitsioonileppe meetmetega.