Euroopa Komisjon tegi eelmisel aastal Euroopa meediavabaduse seaduse ettepaneku. Brüsseli teatel kaitseks meediavabaduse seadus ajakirjanikke ja meediasektorit nuhkvara eest.

Uued reeglid oleksid piiranud liikmesriikide valitsuste õigusi häkkida ajakirjanike telefonidesse ja arvutitesse. Samuti oleks uue aktiga piiratud valitsuste õigusi võtta jälgimise alla ajakirjanikke, nende lähedasi ja allikaid. Erandina võib eelnimetatud jälgimistegevusi teha rahvusliku julgeoleku kaitseks ja kriminaaljuurdluse raames. Eelmisel kuul kritiseeris Prantsusmaa komisjoni ettepanekut. 

"Selle puutumatuse mõõdutundetu olemus tekitab küsimusi," seisis lekkinud Prantsuse diplomaatilises dokumendis. 

Prantsusmaa leidis, et vajalik on leida õiglane tasakaal. Tuleb kaitsta ajakirjanike allikate konfidentsiaalsust ning samuti kaitsta kodanikke ja riiki tõsiste ohtu eest. Euroopa Liit nõustus Prantsusmaa nõudmistega, et aktis olevat erandit tuleb laiendada, vahendas The Times.

Selle raames laiendatakse rasketeks määratud kuritegude ulatust kaugemale terrorismist või riigi julgeolekut ähvardavatest ohtudest. Laiendus hõlmab EL-i vahistamismääruses loetletud 32 kuritegu, nagu mõrv, vargus, muusika piraatlus. 

Euroopas on viimaste aastate jooksul olnud mitu nuhkimisega seotud skandaali. Näiteks Kreekas tekkis skandaal, kui ilmnes, et riigi eriteenistused luurasid ajakirjanike järele.