Päästjate palk saab järgmise aasta riigieelarve järgi olema 1654 eurot, ehk varasemaga võrreldes 48 eurot rohkem.

"Palgatõus – see, mis puudutab elukalliduse hinnaosa – see, et päästjad palka juurde said, on tänuväärne. Aga kus rahulolematus sisse tuleb, on puhtalt seotud sellega, et kui me vaatame päästjate tänast palka ja ka tulevikupalka ning vaatame keskmist palka ja keskmise palga liikumist, siis see vahe, mis on seal sees, on suur ja see mahajäämus järjest suureneb. Ja see tekitabki seda muret ja rahulolematust, sest päästjal on täiesti õigustatud küsimus, et kuidas tema töö, kus on suured riskid sees, oleks ka konkurentsivõimeline, et ta saaks seda tööd jätkusuutlikult teha," rääkis Lambing.

Lambingu sõnul võiks päästjate puhul õiglane tase olla 1,2 Eesti keskmist palka. "See siis arvestab selle töö riski, vastutust ja sinna liikumist. Nüüd täna see palk ja see palgatõus kindlasti seda vahet ei vähenda," lausus ta.

Ta lisas, et päästjate töö ja kogu elanikkonnakaitse on osa riigikaitsest ning kui päästjad peaks oma ametist lahkuma, tekitab see ka julgeolekuriski.

"Risk juba ainuüksi seetõttu, et nendel inimestel on väga kõrge kvalifikatsioon. Nad on oskustöölised, kes oskavad seda tööd teha, ja neid töötajaid ei ole lihtne leida. Mina ei taha, et päästjad kuskile ära läheksid, mina tahaksin, et päästjad on meie süsteemis, panustavad ja tunnevad ennast ka väärtustatuna," sõnas Lambing.

"Ma olen mures just sellepärast, et need teenistujad, kes näiteks on süsteemist lahkunud, ega nad ka väga kergekäeliselt tagasi selles suhtes ei tule – et kui sinna otsuseni jõutakse ja inimene lahkub, et see ei ole nii, et ühel päeval läheb ja teisel päeval tuleb. Ja päästesüsteemi jaoks on see suur kaotus, sest ta on läbinud väga keerulise pikaajalise väljaõppe ja kui ta on ka veel aastaid tööl olnud, siis ta on tegelikult väga kompetentne inimene," rääkis Lambing.

Lambing tõdes, et ka poliitikutel ei ole olnud üldse lihtne ülesanne leida lahendusi.

"Siin on väga palju välja toodud seda, et riigieelarve viia tasakaalu. Päästeamet, siseministeerium ja ka ametiühing – tegelikult me seisame ühe eesmärgi nimel: see, et liikuda 1,2 Eesti keskmise palga suunas. See, et leida lahendusi elanikkonnakaitse püsirahastuseni, see, et samamoodi väärtustada vabatahtlikku päästet – see on ühine eesmärk ja selle nimel tehakse täiesti ühiseid pingutusi," rääkis ta.

Lambing tunnustas ka siseminister Igor Tarot ja märkis, et ta on päästjate eest võidelnud.

"Mina julgen öelda, et tegelikult siseminister on võidelnud. Oleme me selle tulemusega kollektiivselt rahul või mitte, see on alati omaette küsimus, kui me vaatame suures pildis ja ka päästjate häält. Aga seda ma julgen küll öelda, et siseminister Taro võitleb päästjate palga nimel ja samamoodi ka kriisivalmiduse nimel," ütles Lambing.

Lambing ütles, et praegu on kutseliste päästjatena tööl 1700 inimest, kellele lisandub üle 3000 vabatahtliku.

Vastates küsimusele, kui palju on praegu täitmata päästjate ametikohti, siis vastas ta esmalt 34, aga laiemat konteksti arvestades on vajadus palju suurem.

"Kui sa küsid, palju täna täitmata päästjate ametikohti on, siis ma võin öelda, et see on 34, sealhulgas on päästjad ja meeskonnavanemad, kellel on kõrgema taseme kvalifikatsioon, et neid keerulisi päästesündmusi juhtida. Aga kui me võtame laiemat konteksti ja ka riigikaitselisi vajadusi, siis see puudus on kõvasti suurem. Ma julgeks öelda, et see puudus on rohkem kui 100 teenistujat. Ja just selles mõttes, et me suudaksime välja panna neljaliikmelisi päästemeeskondasid, kolmeliikmelisi demineerimismeeskondasid, et me suudaksime teha päästetöid väga keerulistes tingimustes," rääkis Lambing.

Ta nentis, et see alamehitatuses töötamine tähendab, et teatud hetkedel töötavad meeskonnad topeltkoormusega, topeltriskiga, ja see võib tähendada ka riski inimestele.