Haridusminister Kristina Kallasele kirja saatnud meediajuhtide sõnul ei saavuta praegune keeld soovitud tulemust: vastu võetud keeleseaduse muudatus ei teeni eesti keele kaitse eesmärki, kuid sel on negatiivne mõju Eesti ühtsele inforuumile ja meedia ligipääsetavusele.

"Võõrkeelse dublaaži/pealelugemise keelamine ei tähenda automaatselt vaatajate leppimist subtiitritega. Eesti rahvusringhäälingu telekanali ETV+ kogemus näitab, et venekeelse pealugemise/dublaaži puudumine vähendas muude võõrkeelsete teleseriaalide vaatajaskonda üle 50 protsendi," kirjutasid meediajuhid.

Meediajuhid märkisid, et arvestades, et vene keel on Eestis eesti keele järel suuruselt teine kõnekeel ning venekeelne meediaruum üks olulisemaid muukeelseid meediatarbimise keskkondi, on dublaaži või pealelugemise piiramine vastuolus märkimisväärse osa Eestis elavate vaatajate tegelike tarbimisharjumuste ja eelistustega.

"On ilmselge, et Eesti telekanalite meediasisu pakkumise muutumisel liigub venekeelne vaataja meie inforuumist välja, kasvab piraatlus ja suureneb vaenuliku infomõjutustegevuse tulemuslikkus," seisis pöördumises.

Pöördujate hinnangul kahjustab seadus Eestis tegutsevaid meediaettevõtteid majanduslikult, sest võõrkeelse sisu võõrkeeles pealelugemise keelamine toob kaasa ka telekanalite vaatajate arvu ning tellimus- ja reklaamitulu vähenemise, samuti
investeeringute vähenemise audiovisuaalsesse sisusse. Lisaks langeb Eesti audiovisuaalmeedia ettevõtjate konkurentsivõime võrreldes välismaiste ja rahvusvaheliste platvormidega, sest nende toimimist Eesti riik samaväärselt piirata ei saa.

Samuti toob piirang kaasa absurdseid olukordi piiriüleselt pakutava sisu puhul.

"Näiteks pakub Go3 oma tellitava audiovisuaalmeedia teenuse kataloogis lisaks Eestis kättesaadavatele teostele ka Läti ja Leedu auditooriumile mõeldud läti- ja leedukeelse tõlke pealelugemise valikuid, kuna see on Läti ja Leedu ametlik tõlkelahendus. [...] Vastuvõetud keeleseaduse muudatuse tulemusena tuleb Go3-l aga Eestis piirata ka läti- ja leedukeelse pealelugemisega sisu pakkumist, kuigi sellisel sisul puudub igasugune seos seletuskirjas nimetatud eesmärgiga vähendada venekeelse inforuumi mõju või keelepõhist segregatsiooni Eestis," selgitati pöördumises.

Nende murede lahendamiseks tegid meediaettevõtted ettepaneku keeleseaduse sätte muutmiseks, et taastada meediateenuse osutajate võimalus kasutada võõrkeelse audiovisuaalteose üldusele suunamisel võõrkeelset dublaaaži ja pealelugemist.

"Selle asemel, et piirata võõrkeelse helilise tõlke kasutamist, peaks lähtuma põhimõttest, et peamine kohustus on tagada audiovisuaalse sisu eestikeelne tõlge. Kui eestikeelne tõlge on tagatud, peaks teenuseosutajal olema õigus otsustada, kas ja milliseid täiendavaid keeleversioone või tõlkemeetodeid ta oma teenuses lisaks pakub," sõnasid kirja autorid.

Ettepaneku esitajate sõnul täidaks selline muudatus seaduse algse eesmärgi ühiskonnale ja majandusele kahju tekitamata.

Pöördumisele on alla kirjutanud Erik Roose Eesti rahvusringhäälingust, Jüri Pihel Duo Media Networksist, Toomas Luhats TV3 Grupi Eesti üksusest ning V World North Europe'i esindaja Risto Rosimannus.

Pöördumise koopia on saadetud ka kultuuriminister Heidy Purgale ja riigikogu kultuurikomisjoni esimehele Liina Kersnale.