Kaitsepolitseiameti (kapo) hinnangul oli ööl vastu 15. augustit Eestis toimunud kaitsetööstusettevõtte Milremi Lasnamäel asuva hoone süütamine Venemaa Föderatsiooni eriteenistuste tellitud sabotaažiakt.

Palloson ütles intervjuus ERR-ile, et Milremi vastane süütamisrünne oli sel aastal esimene selline katse, mis ka õnnestus.

"Ma võin öelda seda, et loomulikult ei ole see Venemaa ainus katse. Nad pidevalt planeerivad, otsivad võimalusi, üritavad leida inimesi, kes rünnakuid toime paneks, aga see ju ei toimu iseenesest. Kaitsepolitsei töötab ja väga tõhusalt. Suure enamuse rünnakuid me oleme ikkagi ära hoidnud," lausus kapo juht, soovimata täpsemalt rääkida ärahoitud rünnakutest.

Palloson kinnitas, et kapo näeb läbi oma teabekogumise, kuidas Venemaa otsib pidevalt inimesi, kes ründeid toime paneks. "Meie asi on väga varases faasis nurjata need plaanid," lisas kaitsepolitsei peadirektor.

Isikute palett, keda Vene eriteenistused värvata üritavad, on Pallosoni sõnul väga lai. "On olnud inimesi Eesti venekeelsest kogukonnast, on olnud inimesi kuritegelikest ringkondadest, kus värvatud ongi nii-öelda organiseeritud kuritegevuse võrgustikest. Ja ka meil Eestis on ju mitmeid juhtumeid, kus toimepanijad on üldsegi välisriikidest," rääkis Palloson, viidates Slava Ukraini restorani süütamisele eelmisel aastal, kui teo toimepanijad olid värvatud Moldovast.

Kõnealuse Milremi juhtumi puhul olid süütajad Lätist. Varasemates rünnates on osalenud ka Venemaal elavad inimesed, kellel on reisimise võimalus, lisas Palloson.

Värvatute motiiv on enamasti raha. "Tellimuse vastu võtnud isikud näevad seda sellise kerge rahateenimise võimalusena. Aga tegelikult nad ei adu, mida nad toime panevad ja tihti ka Vene eriteenistused kasutavad neid ära pimesi. Nad ei ütle inimestele, et me oleme Vene eriteenistusest, et sa paned rünnaku toime Vene eriteenistuse ülesandel. Raha on peamine motivatsioon," rääkis Palloson.

Milremis juhtunu täpsete asjaolude väljaselgitamiseks kestab kriminaaluurimine.

Süütamise vahetus toimepanemises kahtlustatavad on tabatud ja vahi alla võetud ega kujuta endast enam ohtu, kinnitab kapo.

Pallosoni sõnul püsib Venemaalt lähtuv provokatsioonide ja sabotaažikatsete oht.

"Venemaa eriteenistused jätkavad Euroopas värbamise ja mõjutamise katseid, muu hulgas sabotaaži toimepanemiseks. Kõrgendatud ohus on Ukraina toetamisse panustavad organisatsioonid ja kaitsetööstusettevõtted. Kaitsepolitseiamet soovitab neil tugevdada füüsilise- ja küberkaitse meetmeid," ütles Palloson.