Arstid rõhutasid, et arsti-patsiendi suhe põhineb usaldusel ja patsiendisaladuse hoidmine on üks arstieetika põhialuseid – patsient peab saama avaldada arstile oma terviseandmeid, olles kindel, et need ei satu teiste isikute kätte. 

"Praegune olukord, kus terviseandmetele on ligipääs politseil ja teiste riigiasutustel, on lubamatu ja seab ohtu kogu tervishoiusüsteemi usaldusväärsuse. Patsiendisaladus peab jääma saladuseks ka pärast infosüsteemi sisestamist," ütles arstide liidu president Neeme Tõnisson.

Tervise infosüsteem ja selle haldaja TEHIK kuuluvad sotsiaalministri valitsemisalasse, kes vastutab andmete kaitstuse eest.

Arstide liit nõuab sotsiaalminister Jollerilt, et patsiendi nõusolekuta ligipääs terviseandmetele riigi infosüsteemide kaudu peatatakse ning et seadusega selgelt sätestatud erandjuhtudel võib ligipääsu anda kohtu loal.

"Arstide liit murrab siin lahtisest uksest sisse, sest seadusemuudatus on koostöös justiits- ja digiministeeriumiga juba töös ning peatselt valitsuses. See on neile väga hästi teada," kirjutas Joller sotsiaalmeedias.

Jolleri sõnul ei ole TEHIK millegi vastu eksinud, kuna tegutses ja tegutseb vastavalt kehtivale õigusruumile. 

"Politsei- ja piirivalveamet, kelle töötajad küsisid terviseandmeid kohati mitte piisavalt põhjendatult, on oma praktikat tänaseks juba muutnud," lisas ta.

Veel rõhutas Joller, et süsteemid võivad olla ükskõik kui head, kuid nõrgaks kohaks jääb alati inimene. "Ja siin ma ootaks arstide esindusorganisatsioonilt samuti panuse andmist."

Samuti avaldas Joller soovi, et arstide liit pööraks tähelepanu ja kutsuks korrale tervishoiutöötajaid, kes jagavad patsientide terviseandmeid sotsiaalmeedias.

Ministri sõnul peaks liit tuletama oma liikmetele meelde, et ka konverentsil või koolitusel või mujal patsiendi lugude jagamiseks tuleb võtta inimeselt kirjalikus ja taasesitatavas vormis nõusolek, seejuures peab seal olema selgitatud, kus, millal ja kuidas tema andmeid kasutatakse.

Samuti ootab minister, et liit rõhutaks oma liikmetele, et isegi infot, et konkreetne inimene on konkreetse arsti patsient, ei tohi avaldada.

Joller märkis, et ka andmekaitseinspektsioon (AKI) on välja toonud, et patsiendisaladus hõlmab kogu ravi käigus inimese kohta teatavaks saanud teavet, mitte ainult diagnoosi. 

"Andmete avaldamiseks peab olema patsiendi nõusolek või selge seaduslik alus. Olen ise palunud AKI-l mõne arsti käitumist hinnata, et kas on vaja alustada menetlust. Miks arstide liit seda ise ei tee?" kirjutas Joller.