Kui mõnel põllumehel on tänavu veel üsna hästi läinud, siis see ei näita sugugi Eesti keskmist olukorda. Enamikule põllumeestele on pikk põuaperiood palju kahju teinud.

Palju tavapärasemad on kuivad ja kollakad põllud. Rapsi- ja teraviljakasvatajate ühistu KEVILI nõukogu esimees Andres Oopkaup rääkis, et peamine mure on põllumeeste tehtud suured kulutused, mille eest nad vastu midagi ei saa.

"Väetis maksis kevadel veel 800 eurot tonn, see oli päris kallis. Me oleme põlde väetanud selle kalli väetisega ja oleme tegelikult saanud tulemuse, kus me tõenäoliselt sellest midagi tagasi ei saa. Siin põllu peal, see on 27 hektarit – ma arvan, et siin on umbes kümmekond hektarit praktiliselt hävinud," lausus Oopkaup.

Kahju on saanud kõik põllumehed. Põllumehe Kervin Adamsoni sõnul kannatavad kõige rohkem praegu aga loomakasvatajad, sest neil pole loomadele silo.

"Kui vihma rohkem ei tule ja vihm rohumaid kasvama ei pane, siis paraku on üks tee lihakombinaati viia oma loomad. Kui sul loomadele toitu ei ole, siis muud varianti ju kahjuks ei ole," ütles Adamson.

Neljapäeval sadanud vihmast suurt abi enam ei ole, sest seda oli põldudele liiga vähe ning saagikus on otsustatud juba varem. Adamsoni sõnul võib vihm nüüd mõjutada vaid tera täituvust ja kvaliteeti. Oopkaup ütles, et saak jääb kesiseks.

"Kui me näiteks võrdleme eelmise aastaga, siis saagikus, seda võib juba kindlalt öelda, on märgatavalt vähenenud. Kuna eelmine aasta maikuus tuli piirkonniti erinevalt kaks kuni viis korda rohkem sademeid kui see aasta maikuus ja maikuus pannakse saak paika ka," lausus Adamson.

"Vast me ikka miljon tonni ära toodame Eestis, aga see tähendab jämedalt siiski peaaegu poole peale vähenemist," ütles Oopkaup.