Niitmine ja rohumassi vedu siloaukudesse käib Eestis täie hooga. Eelmine aasta oli niru, tänavu on põllumehed ettevaatlikult optimistlikud.

Saue lähedal Alliku külas asuva Alliku OS juhataja Reigo Ilu võrdles pilti eelmise kevadega.

"Eelmisel aastal olid sellel põllul juba pruunid laigud sees. See näitas tohutut kuivamist. Sel aastal ei ole kuskilt paista sellist kuivust," ütles ta.

Taimed võiks veel kasvada, aga on juba ära õitsenud. Kiirustavad seemnete ehk järglaste tootmisega, ütles Ilu. Praegu on taimed proteiinirikkad ehk saaks niita, kuid massi on vähe.

"Kui me nüüd koristame hästi kiiresti ära, saame mingi väikese koguse, loomad söövad ära ja siis viskame iseennast ette," ütles Ilu.

Pärnumaal asuva AS Vändra tootmisjuhi Kaido Madissoni sõnul tuleb harjuda muutliku ilmaga, mis pakub kuuma ja vihma liiga palju korraga. See sunnib maatootjat kiirelt reageerima.

"Mida kiiremini teed selle esimese ära, siis on väike lootus, et tuleb jälle vihm ja järgmine saak on 30 päeva pärast juba lõigata," sõnas ta.

Lõuna-Eestis on loodus nädal kuni 10 päeva Põhja-Eestist ees. Mitut ettevõtet juhtiva Kalmer Kongo Laatre Piim alustas rohu niitmisega eelmise nädala lõpus, paar päeva tagasi siloaugu täitmisega.

"Meie kandis on rohukasv täitsa normaalne olnud. Taimiku kõrgus on 60 sentimeetrit. On tehtud ka analüüsid silomassist ja tulemus on, et ongi optimaalne silotegemise aeg praegu. Praegu tuleb rutata iga päev," rääkis Kongo.

Karja vajadus on minimaalselt 20 000 tonni silo. Esimene niide tõi varem tavaliselt 5000 tonni rohusilo. Praegu saagi suurust Kalmer Kongo ei ennusta. Ta ütles aga, et eelmise aasta kevadine külm laastas rohumaid, millelt tänavu tuleb arvestatav saak. Kogutakse ka järgmiseks aastaks varusid, valmistades silo viljast.

"Meil on hoidlates varuga silo ja me ei pea kohe hakkama söötma seda, mida me teeme praegu," ütles Madisson.

"Mina olen selline vana kooli põllumees – 40+ aastat põllumajandusega tegelenud –, minul jätkub silo sügiseni," ütles Ilu.