Kartulikasvatajad ootavad tänavu keskmisest paremat saaki
Keeruliste ilmastikuoludega kevad ja suvi on jätnud jälje ka kartulikasvatusele, kuid siiski loodavad põllupidajad keskmisest paremat saaki. Suuremat kahju kannavad need, kes kartuli liiga vara maha panid.
Raplamaa kartulikasvataja Kalle Hamburg ütles, et kui kartuliseeme on terve, põld korralikult väetatud ja taimekaitsetööd tehtud, näebki põld ilus välja. Samas võib kartulipealsete järgi ka saaki ennustada.
"Kartuli lehepind ja saagikus on otseses sõltuvuses. Mida suurem on lehepind, seda aktiivsem on fotosüntees. See on teaduslikult tõestatud," selgitas Hamburg.
Ta lisas, et tänavune võtmeküsimus on, millal kartul maha pandi. Tema tegi seda tavapärasest paar nädalat hiljem, juuni esimeses pooles. Nüüd ennustab ta keskmist või pigem üle keskmise saaki.
"On ka neid õnnetuid, kes panid varakult maha, kaks korda käis öökülm kallal ja siis jätkus pikk põud. Sealt saaki loota ei ole," tõdes Hamburg.
Väätsa naised Ester, Maša ja Anneli sõitsid teisipäeva hommikul põllule kartulit võtma. Nad rääkisid, et varane kartul on tänavu eriti ühtlane, mugulad muutuvad iga päevaga aina suuremaks. Osaühingu Osa ja Tervik juht ja omanik Margo Heinmaa võtab kartulit juba kolmandat nädalat vastavalt kaupluste tellimustele.
"Tänavu oleme saanud ikkagi vihma natuke rohkem kui eelmisel aastal ja selle võrra tuleb ka saak natuke parem. Ainuke, mis tänavu kurja tegi, oli juuni alguses öökülm, mis meil väga varase /kartuli/ põllud ära võttis. Sealt, jah, suurt saaki ei tule," rääkis Heinmaa.
Tema sõnul praegu nõudlust värske kartuli järele jagub.
Heinmaa varase kartuli põld on andnud 30 tonni hektarilt, hilisematelt sortidelt ootab ta veel suuremat saaki. Kalle Hamburg kogu Eesti kohta käivat saaginumbrit ennustada ei julge, sest vihmasajud on olnud väga lokaalse iseloomuga. Eestimaal on tema sõnul praegugi veel kohti, kus kartulitaimed on janus.

Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"