Et süstaslaalomi treeninguteks ja võistlusteks vajalik taristu rajada, tuleb kõigepealt ära viia kivid, mis pandi paika alles kolme aasta eest, kui kärestikku rajati. Aga projekti, mille käigus lammutati pais ja rajati kärestik, rahastati Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist ja siis ühtlasi jõekaldad aerutamisvõistluste korraldamiseks ja jälgimiseks sobilikuks teha poleks olnud abikõlblik. Nii tehakse see töö nüüd.

"Esimene etapp sisaldab seda osa, mis on vaja selleks, et läbi viia võistlusi ja treeninguid. Saab olema publikuala ehk trepid, kus on võimalik võistlust jälgida. Ja saab olema ka kärestikuaerutajatele vajalik võistlustaristu ehk siis postid, väravad, valgustus, videovalve ja muu kaldapealne taristu, mida heaks treeninguks ja võistluseks vaja on," selgitas Tori vallavanem Lauri Luur.

Teisele poole kärestikku rajatakse muul, et oleks koht, kuhu vajalikud postid kinnitada. Kõik peab olema tugev ja sellisel kõrgusel, et jää midagi ära ei lõhuks.

Aerutajad juba ootavad, millal treenida ja võistelda saab.

"Ootame väga. Eks ta olegi olnud mitme aasta töö ja vaev, mis on saamas reaalsuseks. Hetkel seetõttu küll aerutada ei saa, kuna ehitused käivad, aga ootame suure huviga, et asi ükskord valmis saab. Alati saab võistlusi korraldada, püstitades igasugu ajutisi radasid ja asju, aga tegemist on siis nüüd meie Eesti esimese ja püsiva süstaslaalomi rajaga," rääkis Eesti aerutamisföderatsiooni juhatuse liige Siim Peetris.

Kärestikukeskuseks nimetatakse projekti seepärast, et kaldale on kavandatud ka keskusehoone. Selle ehitamiseni läheb veel aega, kõigepealt tuleb raha leida.

Praegu käimasolev esimene etapp maksab miljoni ümber, raha tuleb riigi tugiteenuste keskuselt, KIK-ilt ning haridus- ja kultuuriministeeriumilt.