Eesti külgmiin M-14 on kaitseväes juba varasemast ajast kasutusel. Eestis toodetakse veel näiteks lõhkemasinaid ja mõõteseadmeid. Lõhkeainet kasutatakse  ka vastase miinide õhkimiseks juhul, kui ei õnnestu miiniväljast mööduda, ütles pioneeripataljoni ülem kolonelleitnant Priit Heinloo.

"Selleks et suuremast miiniväljast kiiresti läbi pääseda, oleks tarvis rakett-demineerimislaenguid – kas sõduri poolt kantavat või masinatelt veetavaid suuremaid. Mida Venemaa ja USA on kasutanud. Sellised seadmed kaitseväel veel praegu on puudu, aga lähiajal on plaanis need hankida," lausus Heinloo.

Praeguse raamlepinguga on seotud olulised Euroopa tootjad Soomest, Saksamaalt ja Hispaaniast. Kaitseväe nõuetele vastavat lõhkeainet Eestis ei toodeta. Seetõttu pannakse Eesti tootja miinid kokku välismaal. Pahatihti ei suuda partner nõudlusega sammu pidada.

"Täna täidetakse meie laenguid Poolas. Ja vastab ka tõele see, et Poola tehas on üle koormatud. Esiteks on toorme teemad ja teiseks selle tehase võimekus. Ja kui on küsimus – kas Eestis võiks olla selline pädevus – siis meie vaates kindlasti see pädevus Eestis võiks olla," ütles kaitseinvesteeringute keskuse relvastuse kategooriajuht Ramil Lipp.