Laanemets rääkis saates, et kui viimasel ajal on jäänud mulje, et Mustal merel on olukord teravnenud, siis see ei pruugi tegelikkuses nii olla, kuna merel toimuvat on keeruline tuvastada. "Me lihtsalt ei tea, mis seal seni on juhtunud ja millised on äpardunud rünnakud, millest mitte keegi pole teada saanud," sõnas ta.

Samas tõdes Laanemets, et Venemaa lahkumine viljaleppest on merel toonud kaasa uue olukorra seoses navigatsioonivabadusega.

Jõudude vahekord Mustal merel ei ole tema sõnul oluliselt muutunud.

"Kui võrrelda spordis poksiga, siis üks poksija on ringis, tal on pikad käed ja ta saab jalgu liigutada, teisel on lihtsalt pikad käed – Ukrainal siis –, aga ta jalgu liigutada ei saa. Ehk Ukrainal ei ole võitlevat laevastikku, et oma relvad viia laskeulatusse. Seega on ta juba selle poole pealt natuke halvemas olukorras. Küll aga endiselt otsib Ukraina kõiki võimalusi, et sooritada rünnakuid Vene Föderatsioonile oluliste objektide vastu merel ja merelt," selgitas ta.

Laanemets märkis, et meri ei ole Ukrainas käivas sõjas samas kõige prioriteetsem lahingupidamise koht, vaid sel on pigem toetav mõju.

Ukraina on rünnanud Mustal merel Vene laevu meredroonidega. Laanemets ütles, et meediasse jõudnud piltide järgi on Ukraina kasutatud droonid suhteliselt kättesaadavad, mida on lihtne ise ehitada. Küsimus on tema sõnul aga selles, kuidas Ukraina toimetab neid droone laskeulatusse.

"Kui rünnatakse Kertši silda, siis see, mis pildilt vastu paistab, ei tohiks justkui nii kaugele iseseisvalt sõita. Seal seda varjatud poolt on päris piisavalt, mida me lihtsalt ei tea praegu," lisas kaptenleitnant.

Tema kirjelduse järgi on Ukraina kasutatud meredroonid umbes kahe meetri pikkused, millel on üldjuhul üle satelliidi töötav elektrooniline juhtimisseade ja suur kogus lõhkeainet.

Sõja mõlemad osapooled kasutavad Mustal merel ka mineerimist ja miinisõda on Laanemetsa sõnul tähtsal kohal. "Miinidega on see lugu, et kui sa miini veeskad, siis pead väga hoolikalt mõtlema, kus sa ise liikuma tahad hakata, sest miin, kui sinna vette pandud, ei küsi, kes on vastane, kes oma," rääkis Laanemets.

Seda, kas miinid aitavad ka meredroonide vastu, on tema sõnul raske öelda. Teoreetiliselt nad seda on, kuid siiani ei ole Laanemetsa sõnul teada konkreetset juhtumit, kus droon oleks miini otsa sattunud.

"Kuna droon on vee peal võitluses suhteliselt uus, siis ma julgen väita, et miinid ei ole veel selleks päris seadistatud või ehitatud," sõnas Laanemets.

Miinide veeskamine tähendab Laanemetsa sõnul aga seda, et oht Mustal merel püsib pärast sõda veel aastakümneid.

"See tähendab aastatepikkust miinitõrjeoperatsiooni pärast sõja lõppemist ning aastakümnete pikkust võimalikku miiniohtu. Kui meenutame teise maailmasõja lõppu Läänemerel – hea küll, veesatud miinide arv on erinev, aga miinitõrjeoperatsioon kestis 1950. aastate keskpaika –, aga ka täna on Läänemeres merekaartide peal alad, mis on endiselt miiniohtlikud, kus riigid ei taga 100-protsendilist turvalisust," rääkis ta.

"Mustal merel on täpselt samamoodi. Järgmine sekund, kui see sõda mis iganes põhjusel, mis iganes viisil lõpeb, algab väga suur miinitõrjeoperatsioon, et taastada Ukraina meresadamad ja kaubandus, mis on Ukraina majanduse aluseks. Mõju on pikaldane," ütles Laanemets ja lisas, et lisaks meremiinidele on Ukraina randades inimestele ohuks jõgedelt triivivad väiksemad dessandivastased lõhkekehad.

Selles, et lubada Mustal merel seilavatele laevadele ohutust, tugineb Ukraina Laanemetsa sõnul enda veesatud miiniväljadele.

"Ukrainal on mingi väga elementaarne võime vähemalt ranniku lähedal tegeleda miinitõrjega, küll aga mitte rannikust kaugemal. Nii et mis puudutab miiniohtu, siis seda nad saavad öelda vähemalt lähtuvalt oma veesatud miiniväljadest, sest nad jätsid endale ju vabad koridorid. Vene Föderatsiooni miinide veeskamist nad ilmselgelt ka seiravad, küll aga 100 protsenti ei saa kunagi öelda, eriti, mis toimub vee all, et on kindlus, et seal on ohutu," rääkis Laanemets.

"See on see pool, mida ütlevad konflikti osalised, nii Ukraina kui ka Venemaa. Pigem peab siin vaatama laevandusettevõtete ja kindlustusfirmade poole ehk tegelikult ju määrab ära see, kas sa saad oma kaubalaeva kindlustada, kui sa sõidad sellisesse kohta," lisas kaptenleitnant.