Eelmisel kuul leiti Põlvamaal asuvast järvest mitusada lämbunud kala. Lõuna-Eestis asuv veekogu pole aga ainus, kus sel aastal kalavarud vähenesid. Surnud veeloomi on uhtunud ka Peipsi järve kaldale.

Eesti Maaülikooli (EMÜ) kalateadlane Arvo Tuvikene ütles, et kahe erineva järve kalad hukkusid samal põhjusel: "See oli see sama kuum ilm, hapnikupuudus ja kõik need asjad kokku."

Tuvikese sõnul vajavad kalad 30-kraadisel suvepäeval kuus korda rohkem hapnikku kui talvel, sest nende ainevahetus on kiirem.

Võrtsjärve ääres tegutsev kalur Leo Aasa on oma karjääri jooksul pidanud lämbunud kaladega palju kokku puutuma: "Kalad hakkavad surema nii püüniste sees kui niisama ja on olnud aastaid, kui ilm on väga soe, siis on rand surnud kiiskasid täis."

Aasa jaoks tähendab vee kõrgem temperatuur ka rohkem tööd - kui varem pidi püüniseid kontrollima iga nädala tagant, siis praegu kaks korda nädalas: "Mida kiiremini või lühemat aega need kalad seal mõrra sees on, seda rohkem on võimalust eluskalu kätte saada."

Kuigi tavaliselt tekib hapnikupuudus madalates umbjärvedes ja suve teises pooles, siis on ka erandeid.

"Kasvõi sellised suured järved nagu Võrtsjärv või Peipsi, kus kui ka vesi läheb üle 25-27 kraadi, siis aeg-ajalt esineb sellist mõnede kalaliikide suremist," ütles Tuvikene.

Vees olevat hapnikku tarbivad ka teised organismid, ütleb keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko: "Järved on lihtsalt niivõrd palju orgaanilist reostust saanud, et seal toimuvad pidevalt sellised biokeemilised protsessid, mis hapniku väga ruttu ära tarbivad."

Sama märkis ka Tuvikene, kelle sõnul toodab vetikamass päeval suuri koguseid hapnikku, aga öösel tarbitakse see kõik ära.

Keskkonnaamet palub kõigil, kes järvedes massiliselt surnud kalu märkavad, helistada telefonil 1247.