Seekord on osalejaid kokku 45 000 ja peonädala rohkem kui 60 üritusest on osa saanud pool miljonit pealtvaatajat.

Kui ehe ja eripärane ja rikas on Lätimaa, imestavad sel juubelipeo nädalal ka lätlased ise. Aitäh, et hoiate lätilikkust, tänas uus president Edgars Rinkevićs koori- ja tantsujuhte.

Uus estraad ehk Hõbesalu on arhitektuurilist inspiratsiooni saanud Läti lauludest endist ja igal peolisel, olgu ta osaleja või pealtvaataja, paitab kõrva suurepärane akustika. "Koos ülespoole!" on selle lõppkontserdi moto ja see loob otsekui muusikalise silla Läti koorilaulutraditsioonide ja tuleviku vahel.

"Lõppkontserdi repertuaarivalik oli osaliselt kunstiliste juhtide otsus, kuid see selgus ka küsitlusel. Otsustajateks lauljad ja dirigendid. Nii ongi rohkem kui 10 laulu peoliste valitud," rääkis Läti laulu- ja tantsupeo peadirigent, kunstilise nõukogu juht Martinš Klišans.

Daugava staadionil peetud suurejooneline tantsuetendus keskendus samuti igavesele liikumisele, arengule. Rahva ette toodi Läti tantsuklassika, aga ka erinevaid aegu hõlmanud Läti lugu.

Läti laulu- ja tantsupeo eripära on ikka olnud see, et siin ei toimu ainult peasündmused, kuhu piletid väga kiiresti välja müüakse, vaid toimumas on ka palju teisi üritusi, sel juubelipeol üle 60 Riia eri paigus. Ja need 10 päeva, võin kinnitada, on Riia tõepoolest otseses mõttes helisenud, laulnud ja tantsinud. Ja paljudesse kohtadesse, nagu ka täna, peo viimasel päeval, pääseb sisse ka lausa tasuta.

Toimunud on välislätlaste pidu ja kooride võistulaulmine, puhkpilliorkestrite ja kandlemuusikakontserdid, teatrietendused ja mis kõik veel. Näitustele on välja pandud rahvariided, kõikjal saab näha ja osta käsitööd.

"Tänavu möödub 150 aastat esimesest laulupeost. Ja tõepoolest ei mäleta nii suurejoonelist pidu kui seekord! Meil oli kollektiivide vahel päris tugev konkurss, et üldse saaksime siin osaleda," ütles Aizpute meesansambli juht Landra Valdmane.

Lätis on juba mõnd aega eraldi laulupeoseadus ja Eestiski küsitakse, kas see on aidanud lätlastel jälle nii ägedat pidu teha.

"Meil ei saa tekkida olukorda, et laulupidu läheb kellelgi justkui meelest ära. Pole nii, et kuigi pidu toimub iga viie aasta järel, hakatakse ainult peoaastal raha otsima," rääkis Läti rahvusliku kultuurikeskuse direktor Signe Pujate.

Metsapargi lõppkontserdile järgnev ühislaulmine kestab hommikuni välja ja esmaspäeval on Lätis töövaba päev. Erinevalt Tallinna peost on Riias pühapäeval ilm ilus.