Jaanuarist alates on Pae 25 korteriühistu juhatuse liige Mikk Sepp koos naabrite ja sõpradega pingutanud, et tema kolme aasta eest põlenud kodumaja ei jääks täiesti vihma kätte. Pärast põlengut pandi hoonele küll ajutine katus, aga kuna kindlustus loobus 2023. aastal selle eest tasumisest ja ühistule käivad need maksed üle jõu, siis teisipäeval hakkasid töömehed seda maha võtma.

"Võlgnevus on rendileandja ees paarisaja tuhande ringis ja rendileandja ei ole nõus seda võlgnevust suurendama. Nüüd ongi see, kui me seda raha ei leia, siis võetakse see maha," sõnas Sepp.

Kolm kuud on majarahvas vaeva näinud, et mitte päris lageda taeva alla jääda, aga täna tõdes Sepp, et nädal või kaks jääb ajast ikkagi puudu. Sepa sõnul püüavad nad katust katta nii, et see peaks vastu aastaid. Swedbank pakub ka õnnetusejärgset renoveerimistoetusi, kuid siin on üks probleem.

Swedbanki äripanganduse juhi Anu Libliku sõnul on katuse parandusega liiga hilja peale jäädud.

"Sellises olukorras, kus kortermajaga on juhtunud õnnetus, see ajafaktor on päris oluline. Tegelikult, mida kauem on maja ilma katuseta, seda suuremaks võivad need kahjud minna ja samuti need renoveerimistööd võivad minna ajas kallimaks," tõdes Liblik.

Ainuüksi katuse taastamine läheb Sepa sõnul maksma poolteist miljonit eurot ja tema sõnul ei tuleks laenu võtmine kõne alla.

"Ükski pank ei anna siin laenu, kui tal ei ole kehtivat kindlustust peal ja kehtivat kindlustust sellele hoonele siia enam peale ei saa enne, kui see hoone on valmis. Lihtsalt ei ole võimalik seda raha laenata ja inimeste käest seda kokku koguda. See on võimatu."

Nädala eest palus korteriühistu Lasnamäe linnaosa valitsuselt 15 000 eurot toetust katuse osaliseks konserveerimiseks. 

"Siin hoones oli 77 omandit ja praegu siin sees, ütleme, 10+ pinda on kasutusel, siin on pered sees, sest üks tiib jäi tulest puutumata, aga kindlustusselts koos oma lammutusfirmaga võttis ka sellelt katuse pealt ära," sõnas Sepp.

Lasnamäe linnaosavanema Julianna Jurtšenko sõnul proovitakse leida lahendust ning saada reservfondist raha.

"Minu jaoks on tegemist sotsiaalse kriisi situatsiooniga. Me püüame tagada seda, et elanikud ei jääks ilma katuseta, sest muidu nad peavad tulema nii või naa sotsiaalosakonda. Selle tõttu me taotlemegi reservfondist raha," sõnas Jurtšenko.

Otsuse peaks linnavalitsus tegema järgmisel istungil. Korteriühistu vaidlus Gjensidige kindlustusseltsiga, mis ei soovi õnnetuse kahjusid hüvitada, on jõudnud kohtusse. Esialgu on toimunud viis eelistungit, elanike õigusabi kulud küünivad juba 100 000 euroni.