"Vene pool ei taganud leppe täielikku rakendamist oma kohustuste raames," teatas Aserbaidžaani välisministeerium.

Ministeeriumi kohaselt ei teinud Moskva midagi, et takistada Armeenia sõjaväe varustusel jõudmast separatistide kätte selles rahutus enklaavis.

Aastal 2020 vahendas Venemaa relvarahulepet, millega tehti lõpp kuus nädalat kestnud lahingutegevusele mägise separatistliku piirkonna üle. Leppega loovutas Armeenia suuri maa-alasid, samas kui Venemaa saatis oma niinimetatud rahuvalvajad viie kilomeetri laiusesse Latšini koridori, mis on ainus maismaaühendus enklaavi ja Armeenia vahel.

Bakuu sulges hiljuti koridori, vallandades kohaliku ja rahvusvahelise meelepaha ning kartuse humanitaarkriisi tekkest.

Laupäeval kutsus Venemaa välisministeerium Aserbaidžaani läbipääsu taasavama.

Ministeerium märkis samuti, et Armeenia hiljutine Karabahhi tunnustamine kui osa Aserbaidžaanist on "radikaalselt muutnud Vene rahuvalvekontingendi staatust".

"Sellistel tingimustel ei tohiks lükata vastutust Karabahhi armeenia elanikkonna saatuse eest kolmandatele riikidele," seisis avalduses. Tegu võis olla võimaliku viitega Armeenia separatistide üleskutsetele Moskvale tagada koridori taasavamine.

Laupäeval kohtusid Aseri president Ilham Alijev ja Armeenia peaminister Nikol Pašinjan Brüsselis EL-i vahendatud kõnelustel eesmärgiga lahendada oma aastakümneid kestnud konflikt Karabahhi pärast.

Bakuu ja Jerevan on püüdnud sõlmida rahulepet Euroopa Liidu ja USA vahendusel. Neist mõlema diplomaatilise mõju kasv Kaukaasias ärritab Venemaad.

Katses uuesti haarata ohjad enda kätte vahendustegevuses, pakkus Moskva laupäeval välja võimaluse võõrustada kahe vaenupoole välisministreid ning soovitas, et nende tulevane rahuleping allkirjastataks Moskvas.