Aserbaidžaani relvajõud tegid teisipäeval ja kolmapäeval äkkrünnaku Mägi-Karabahhi armeenlaste üksustele, Bakuu teatel taastasid nad sõjalise operatsiooniga esimest korda mitmekümne aasta jooksul kontrolli piirkonna üle, mida seni olid kontrollinud seal elavad armeenlased. 

Karabahhi armeenlased nõustusid kolmapäeval rahuleppega relvad maha panema ja oma väed laiali saatma. Lahingutes sai nende sõnul surma 200 inimest.

Mägi-Karabahhi pealinnas Stepanakertis ehk aseri keeles Xankəndi linnas oli relvarahu jõustumisest hoolimata ka neljapäval kuulda tulistamist.

Ajakirjanike teatel nähti neljapäeva hommikul mustade autode kolonni Bakuust umbes 200 kilomeetrit läänes asuvasse Yevlaxi linna kõnelustele suundumas. Kolonni saatis Vene lipu ja Vene relvajõudude numbrimärgiga auto.

Aserbaidžaani riigimeedia edastas pilte Karabahhi delegatsioonist koos Aserbaidžaani läbirääkijatega laua taga istumas, et lahendada aastakümneid väldanud vaidlused piirkonna üle.

Venemaa saatis rahuvalvajad Mägi-Karabahhi osana 2020. aasta kokkuleppest, millega lõpetati kuuenädalane sõda. President Vladimir Putin on öelnud, et rahuvalvekontingent vahendab kõnelusi.

ÜRO Julgeolekunõukogul on neljapäeval kavas erakorraline istung Mägi-Karabahhi olukorra arutamiseks.

Bakuu sõnul olid kõnelused konstruktiivsed ning osapooled jätkavad kohtumisi

Aserbaidžaani presidendi kantselei teatas hiljem, et kõnelused Mägi-Karabahhi armeenlaste liidritega olid konstruktiivsed ning lõppesid kokkuleppega varsti jälle kohtuda.

Lisaks lubanud Bakuu anda piirkonnale toitu ja humanitaarabi.

Mägi-Karabahhi separatistide juhid teatasid neljapäeval valmisolekust jätkata Aserbaidžaaniga rahukõnelusi.

"Pooled rõhutasid eriti vajadust arutada kõiki olemasolevaid küsimusi rahumeelses õhkkonnas, märkides vajadust jätkata kohtumisi," ütles separatistide valitsus pärast esimest kõneluste vooru.

Pašinjan: relvarahust peetakse üldiselt kinni ja otsest ohtu elanikele pole

Mägi-Karabahhi relvarahust peetakse üldiselt kinni, ütles neljapäeval Armeenia peaminister Nikol Pašinjan.

"Relvarahurežiim Mägi-Karabahhis üldiselt peab, on olnud üksikuid rikkumisi, kuid üldiselt on olukord stabiilne," ütles Armeenia valitsusjuht telepöördumises.

Pašinjan ütles ka, et ta ei näe otsest ohtu tsiviilelanikele Mägi-Karabahhis, kuid vajaduse korral on Jerevan valmis vastu võtma 40 000 perekonda.

"Täna on minu hinnang, et otsest ohtu Mägi-Karabahhi tsiviilelanikkonnale ei ole," ütles Pašinjan telepöördumises.

Peaministri sõnul ei tee Armeenia ettevalmistusi tsiviilisikute massiliseks evakueerimiseks Mägi-Karabahhist.

"Armeenia valitsus ei tõstatanud armeenlaste Mägi-Karabahhist evakueerimise teemat ning usub, et tuleb tagada Mägi-Karabahhi armeenlaste õigus elada oma kodudes turvaliselt ja väärikalt," tsiteeris meedia peaminister Nikol Pašinjani avaldust.

Armeenia väitel viib Aserbaidžaan Mägi-Karabahhis läbi etnilist puhastust

Armeenia hoiatas neljapäeval ÜRO-d, et Aserbaidžaan viib Mägi-Karabahhi üle kontrolli taastamise järel läbi etnilist puhastust ja paneb toime inimsusvastaseid kuritegusid.

Armeenia suursaadik Andranik Hovhannisjan tuletas Genfis ÜRO inimõigusnõukogule meelde, et tema riik on Mägi-Karabahhi ähvardavad etnilise puhastuse eest varemgi hoiatanud, aga nüüd on see käivitunud.

"Mägi-Karabahhi tsiviilelanikud on lõksus ja neil ei ole võimalik evakueeruda, sest Aserbaidžaan blokeerib endiselt ainsat seda Armeeniaga ühendavat pääseteed," ütles ta.

"See ei ole mitte ainult konfliktsituatsioon, see on inimsusvastane kuritegu ja sellisena tuleb seda käsitleda."

Aserbaidžaani esindaja Dilara Abdullajeva rõhutas inimõigusnõukogus, et tema riik oli sunnitud rakendama "kohalikke terrorivastaseid meetmeid", kinnitades, et need olid suunatud ainult "ebaseaduslike sõjaliste formeeringute ja kindlustuste vastu".

Armeenia ja Aserbaidžaan on pidanud pärast Nõukogude Liidu lagunemist Mägi-Karabahhi pärast kaks sõda. Nüüd kardetakse taas põgenikekriisi, sest Karabahhi armeenlased pelgavad, et neid võidakse ametlikult Aserbaidžaai koosseisu kuuluvast Mägi-Karabahhiast lahkuma sundida.

Pašinjan: Venemaa ei suutnud ära hoida aserite pealetungi Karabahhis

Armeenia peaminister Nikol Pašinjan süüdistas neljapäeval Vene rahuvalvajaid suutmatuses ära hoida Aserbaidžaani sõjalist operatsiooni Mägi-Karabahhis.

"Kui rahuvalvajad suutsid läbi rääkida relvarahu, siis miks nad ei suutnud läbirääkimistega saavutada kokkulepet hoidmaks ära rünnakut Mägi-Karabahhile?" küsis Pašinjan telepöördumises.

"Me hoiatasime selle eest: miks nad ei täitnud oma rahuvalveülesandeid?"

Venemaa teatas viiest relvarahurikkumisest Mägi-Karabahhis

Venemaa teatas neljapäeval, et on registreerinud viis relvarahurikkumist Mägi-Karabahhis.

"Alates vaenutegevuse lõpetamise kokkuleppe sõlmimisest on registreeritud viis relvarahurikkumist - Şuşa (kaks) ja Mardakerti piirkonnas (kolm)," ütles Vene kaitseministeerium avalduses.

Aserbaidžaan algatas kriminaalasja seoses kuue Vene rahuvalvaja hukuga

Aserbaidžaani peaprokuratuur teatas neljapäeval, et algatas kriminaalasjad kahe vahejuhtumi kohta, mille tagajärjel sai Mägi-Karabahhis surma kuus ja viga üks Vene rahuvalvaja.

Peaprokuratuur märkis, et teisipäeval avas rühm Aserbaidžaani sõjaväelasi, kes osalesid Teteri rajoonis Džanijatagi külas terrorismivastases operatsioonis tule sõiduki pihta, mis arvati kuuluvat ebaseaduslikule armeenlaste relvaüksusele. See aga osutus Vene rahuvalvajate sõidukiks, milles hukkus viis Vene sõjaväelast.

Samal päeval samas piirkonnas avasid aga armeenlased tule Vene rahuvalvajate veoki pihta, tappes ühe ja haavates veel üht sõjaväelast, väitis peaprokuratuur.

Armeenia opositsioon teatas kodanikuallumatuse protestide alustamisest

Armeenia opositsioon teatas neljapäeval ulatuslike kodanikuallumatuse protestide alustamisest sundimaks peaminister Nikol Pašinjani tagasi astuma.

"Me alustame massilisi kodanikuallumatuse proteste, millega võivad ühineda ka teiste piirkondade ning ka Jerevani elanikud. Asi tuleb lahendada siin," ütles opositsiooni kaasesimees ja endine peaminister Vazgen Manukjan Jerevani kesklinnas Vabariigi väljakul.

Pašinjan ütles neljapäeval omakorda, et korrakaitsejõud reageerivad opositsiooni protestidele kiiresti ja kindlalt.

"Reageering saab olema kindel ja kiire. Nad tahavad näha verevalamist tänavatel. Me tegutseme kindlalt, kuid seaduse piirides. Me armastame oma kaasmaalasi, isegi neid, kes on meie vastu," ütles valitsusjuht videopöördumises.

Ta kutsus Armeenia elanikke jääma rahulikuks ja seaduse piiridesse.

"Vastasel juhul rakendatakse proportsionaalseid ja karme vastumeetmeid. Kõik pädevad agentuurid on saanud minult juhtnöörid."

Opositsioon on korraldanud alates teisipäevast meeleavaldusi, nõudes Pašinjani tagasiastumist.