Armeenia võimud teatasid kolmapäeval tehtud avalduses, et seitsmele inimesele esitatakse süüdistus võimuhaaramise ettevalmistamises kasutades vägivalda ja vägivallaga ähvardamist, vahendas väljaanne Politico.

Ametnike sõnul värvati kuus armeenlast Venemaal kolmekuulise koolituse läbimiseks ja neile maksti relvade kasutamise õppimise ajal 220 000 rubla (2150 eurot) kuupalka. Väidetavalt tehti neile ka taustakontroll ja valedetektori test, et olla kindel nende lojaalsuses, enne kui nad saadeti väljaõppele Lõuna-Venemaal Doni-äärses Rostovis asuvasse Arbati sõjaväebaasi.

Armeenia ja tema ajaloolise liitlase Venemaa suhted on halvenenud pärast seda, kui Vene väed alustasid 2022. aasta veebruaris Ukrainas täiemahulist sõda. Armeenia on külmutanud oma liikmelisuse Moskva juhitavas SRÜ riikide sõjalises liidus, Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioonis, on saatnud Kiievisse humanitaarabi ja korraldas ühisõppusi USA vägedega.

Samuti kahjustas Venemaa mainet see, et Vene relvajõudude üksused, mis asusid piirkonnas rahuvalvevägede nime all, ei takistanud Aserbaidžaanile kuuluva, kuid armeenlaste kontrolli all olnud Mägi-Karabahhi tagasivallutamist Bakuu võimu alla 2023. aasta sügisel. Armeenia peaminister Nikol Pašinjan ütles 2023. aasta septembris väljaandele Politico, et Venemaa rahuvalvemissioon Aserbaidžaani lahkulöönud Mägi-Karabahhi piirkonnas ei suutnud oma tööd teha. Vaid mõni päev hiljem jäid Moskva väed kõrvale, kui Aserbaidžaan alustas enklaavis uut pealetungi, mis kutsus esile kogu Armeenia elanikkonna massilise väljarände.

Samal ajal on Armeenia kauaaegne rivaal Aserbaidžaan tihendanud suhteid Kremliga, president Ilham Alijev pidas eelmisel kuul Bakuus kõnelusi president Vladimir Putiniga. Moskva on süüdistanud EL-i Armeenia valitsusega partnerluslepingute sõlmimise kaudu oma mõjusfääri tungimises.

Alates 1991. aasta Nõukogude Liidu lagunemisest Armeenias asunud Vene piirivalvuritel paluti selle aasta alguses oma positsioonidel lahkuda.

Kolmapäeval lubas Pašinjan, et Armeenia pööre lääne suunas jätkub. "Kui me näeme enam-vähem reaalset võimalust saada Euroopa Liidu täisliikmeks, ei jäta me seda hetke kasutamata," ütles ta.