Haapsalu linn tahab üldplaneeringuga keelata lageraie oma Paralepa ja Valgevälja kogukonnametsades järgnevaks kümneks aastaks. Tegu on asulalähedaste metsadega, kus inimesed käivad näiteks marjul ja sportimas. Haapsalu aselinnapea Helen Rammu sõnul rikub lageraie puhkemetsad ära, kuid RMK välistab lageraie alternatiivina teised raieliigid.

Rammu ütles, et pärast lageraiet enam männikutes kõndida ei saa: "Tuleb noorendik, alguses on ta võsa, siis inimese jaoks ta ei ole enam läbitav. Ta on ära kaevatud."

Rammu lisas, et Haapsalu kogukond ei ole metsa uuendamise vastu, vaid RMK võiks valida lageraie asemel mõne teise vähem drastilise raieviisi: "On ju teisi viise ka, kuidas metsa raiuda, uuendada. Turberaied ja harvendusraied ja hooldusraied – kõik muud on teretulnud. Neid üldjuhul ei kasutata, sest nad ei ole majanduslikult otstarbekad."

RMK peametsaülem Andres Sepp selgitas, et üldplaneeringus lageraie lubamine ei tähenda, et ühtegi puud püsti ei jää – loeb, et raiet tehtaks nii, et see silma ei riiva.

"Meie tegeleme nende raietega ja uuendamistega ainult selles mõttes, et uued puud mahuksid kasvama, et neil oleks piisavalt valgust ja toitaineid. Minu jaoks ei ole üldse tähtis, mis on selle raieliigi nimetus, aga kuna turberaie on reglementeeritud seaduses, siis lageraie annab selleks palju suuremad võimalused – kujundada metsa ja raieala saab täpselt selliselt, nagu me kokku lepime," rääkis Sepp.

Rammu sõnul vastutab ka keskkonnaamet, kes väljastab RMK-le raielubasid ning laseb neil majandusmetsadest asulatele järjest lähemale tulla.

Keskkonnaameti metsaosakonna juhtivspetsialist Jaanus Nilp ütles aga, et amet lähtub reeglitest: "Keskkonnaamet ikkagi lähtub täna raieloa andmisel konkreetsetest piirangutest. Me ei saa võtta ja teha lihtsalt omal soovil, et siin me lubame ja siin me ei luba."

Haapsalu aselinnapea Rammu leiab aga, et kuna korraga on juba nii palju metsa maha võetud, siis võiks nende puhkemetsadega oodata.

"Me teeme ju kümneks aastaks planeeringu. Ja siis me vaataks uuesti üle. Siis tuleb uus üldplaneering. Ja siis saab ju vaadata, kas juhtus selle metsaga midagi kohutavalt dramaatilist, et ta kümme aastat kauem kasvas. Ja selleks ajaks on juba need varem maha raiutud metsad hakanud ka kenasti tagasi kasvama," rääkis aselinnapea.

RMK metsaülem Sepp aga ei nõustu venitamisega. Ta leiab, et kui praegu mets ära uuendada, siis kasvavad seal kümne aasta pärast juba kahe-kolme-meetrised puud. Lisaks märkis Sepp, et üldplaneeringus seisab, et puhkemets peaks olema selline, kus on võimalikult vähe lagedaid alasid ning mets hõre.

"Enamus puhkajaid tahavad selliseid valgeid ja läbipaistvaid metsi. See tähendab ikkagi raietöid mingil moel. Et oleks lagedaid alasid sellisel määral, et uus puu saaks kasvada. Aga vana metsa alla paraku neid noori puid iseenesest ei teki," tõdes Sepp.